Amet meest ei riku. Kui sa just maakler pole.

Vahel on nii, et kui ma kontoris ennast välja magan, kõik huvitavad ja vähem huvitavad blogid läbi loen ja enda tegemised/mõtted/juhtumised üles tähendan, siis ma teen suurest igavusest natuke tööd. Ameti poolest olen ma büroo- ja kliendijuht. Kliente juhin ma nii, et kui mõni otsustab elus edasi liikuda ja vabastab oma rendipinna, siis mina otsin sellele pinnale uue kliendi. Vahel kasutan selleks ka kinnisvara maaklerite abi.


Enne, kui ma maakleritega hakkasin koostööd tegema, eelmises elus, olin veendunud, et tegemist on ühe auväärse ja ülla professiooniga. Pärnus, kui me oma kortereid müüsime, siis oli meil üks proua, kes oli igati asjalik ja korrektne. Mul polnud üldse kahju talle vahendustasu maksta. Ta tegi oma tööd ja minu silmis oli oma tasu auga välja teeninud. Aga võib-olla need, kes vahendavad elupindasid ongi veidi teistsuguse ülesehitusega, kui äripindade maaklerid?

Tegelikult ei, kui ma mõned aastad tagasi ise uue elukoha otsinguil olin ja üksiku maakleriga kokku põrkasin, siis jätsid nad ikkagi sellise, noh kuidas ma nüüd viisakalt sõnastaksin, ekskremendi maitse suhu. Aga see oli tõesti selline pinnapealne riivamine, et ma ei teinud sellest enda jaoks mingeid põhjapidavaid järeldusi.

Seoses praeguse töökohaga, aga on minu arvamus maakleritest hirmuäratava kiirusega allakäiguspiraali mööda kanalisatsiooniluuki põrutanud. Enamus on lihtsalt lohhid. Täiesti tavaline on, et kui ma võtan ühendust kahekümne maakleriga ja kutsun nad uue ruumiga kohapeal tutvuma, siis meilile vastab umbes 10 ja kohale ilmub tervelt 3. Normaalne? Nad ei viitsi ise isegi reklaamtekste kirjutada, piltide tegemisest rääkimata. Ja mind, kes ma hullu hoolega isegi oma blogisse, mida umbes 10+ inimest loeb, googlist pilte lisades vaatan, et ma mingeid autoriõigusi ei rikuks, ajab ikka vihaseks, kui nad minu piltidel oma vesimärgid peale kleebivad ja enda omade pähe City24 üles riputavad.


Või siis kui nad mingi ime läbi leiavadki kliendi ja sellega kohale purjetavad, siis vaatavad mulle niiskete silmadega otsa, kui klient ruumi kohta küsimusi küsib. Vahel on mul suur kiusatus lihtsalt suu kinni hoida ja lasta maakleril väänelda. Aga noh, kuna see on ikkagi päeva lõpuks minu huvides, et mul ükski ruum tühjalt ei seisaks, siis ma ei saa riskida, et kaotan potentsiaalse kliendi, kuna ma jonnisin.

Põhimõtteliselt ajabki mind kohutavalt närvi see, et maakler, kellele saadetakse tekst ja pildid meilile ja kes kohati ei viitsi isegi kliendiga kohale tulla või kui tulebki, siis passib käed taskus, saab lihtsalt tasuta raha. Nagu mille eest?

Okei, meil vist üks maakler on ka selline, kellega on lausa meeldiv koostööd teha. Aga arvestades, et ma pidevalt suhtlen umbes kahetosina vahendajaga, siis üldmulje kõne all olevast ametist ei ole kiita.

Kuidas teie kogemused maakleritega on? Või millise ameti esindaja suhtes teil on tekkinud eelarvamused, kuna järjekindlalt satute nende ametivendade inimkäkerdiste otsa?

Kommentaarid