Paranoia

Teate seda tunnet, mis teid valdab, kui paar päeva tagasi mainisite sõbrannale, et olete mõelnud ilusüstide peale ja siis potsatab teie postkasti voucher 15% allahindlusega eelpool nimetatud protseduurile?


Muidugi võiks loogiliselt argumenteerida, et ju see voucher oleks sinna nii ehk naa tee leidnud. Meie pidasime seda lihtsalt märkimisväärseks, kuna hiljuti põrgatasime sellel teemal mõtteid. Kui me poleks seda teinud, siis ei peaks me seda kokkusattumust erilise kohtlemise vääriliseks ja ilma pikemalt mõtlemata oleksime lahterdanud selle kirja rämpsposti alla ja rahulikult oma hommikukohvi edasi joonud. Me saame ju iga päev kümneid ja kümneid kirju, mis kutsuvad meid ostma, annetama või muud moodi ühiskonda panustama. Me ignoreerime neid. See on normaalne. Ja siis on vahel harva veidrad ja kummalised kirjakesed, mis röövivad me rahu. Panevad kriitiliselt enda ümber ringi vaatama ja kahtlustavalt tehnikavidinaid uurima.

Kunagi juhtus selline lugu, et minu veebikaameral tekkis oma isiklik suva. Lihtsalt lülitas ennast sisse (sellest andis märku roheline tuluke) ja tee või tina, välja sai tolle vaid siis, kui juhtme arvutist välja tõmbasin. Tükk aega kestis selline nali. Kuna ma tol ajal veel päris ajalehti lugesin, siis olin ma veidrast nähtusest äärmiselt häiritud. Olin nimelt lugenud sellest, kuidas häkkerid saavad nutiteleviisorite kaudu jälgida, mis inimeste kodudes toimub. Seda ka siis, kui televiisor on välja lülitatud. Nutiteleviisorites on ju teadupärast sisseehitatud kaamerad, et näiteks Skype vestlusi pidada. Noh ja mina siis oma arunatukesega kujutasin ette, et kui telekatesse saab sisse häkkida, siis miks ei peaks seda saama läbi arvuti teha.




Mäletate seda lugu, kui öösel kliendid helistasid ja kurtsid sissetungiva vee üle (link)? Noh, igatahes lugu lõppes sellega, et lubasime muuhulgas nende vaiba keemilisse puhastusse viia. Rääkisime sellest ülemusega ja paar tundi hiljem sain sõnumi Diivanipuhastuse OÜ-lt. Pakuvad vaipade puhastuseks 10%list allahindlust. Tasuta transpordiga. Jah, suht kõhe. Arvestades, et antud ettevõttega koostöö puudub. Ma ei jõudnud isegi netist infot vaibapuhastuse võimaluste kohta otsima hakata. Ja töötelefonile reeglina reklaamsõnumid ei saabu. Kokkusattumus? Or is there someone watching?

Või siis näiteks selline asjade kujunemine. Väga pikalt oli minu lemmikauto mark Volvo (palun ärge naerge). Sest, noh ta on selline nagu mina: lihtne, ilma eriliste vilede ja kelladeta, klassikalise stiiliga ja mis põhiline - töökindel. Kütust võtab veidi palju, aga muidu hea ja turvaline valik (ma olen endast jube heal arvamusel nägu näete). Kuna mul oli see väike probleem nimega raha, siis minu huvi antud sõidukite vastu piirdus ainult auto24.ee-s ilastamise ja unistamisega. Aga siis umbes pool aastat tagasi, hakkasid mulle äkki hoopis Mersud meeldima. Kohe väga. Noh ja eks ma käin siis neid aegajalt ilastamas. Netis (mainin igaks juhuks, muidu hommikul näete ilanire esiaknal ja mul tuleb politseis seletuskirju kirjutama hakata). Nüüd, kriipiks teeb selle asja see, et täpselt nii kaua kui mulle veel Volvod meeldisid sain paar korda aastas nendelt mingi kataloogi. Ma ei tea kuidas nad tulid selle peale, et mulle ajakirjandust saata, sest sisse ma ennast kuhugi ei loginud ja üldse oli mu huvi ka selline pigem hõre. Loomulikult arvate õigesti, kui järeldate, et nüüd saadab mulle selliseid katalooge hoopis Mercedes Benz. Analyze this.




Olete äkki kuulnud seda teooriat, et kui sa telefoniga rääkides kuuled enda jutu kaja, siis see pidi olema märk sellest, et kõne kuulatakse pealt? Või mõnda sama ägedat ulmejuttu? Sellel on põhjus, miks kõiksugused vandenõuteooriad nii populaarsed on. Just because I'm paranoid, doesn't mean they are not watching....


Kommentaarid