Olen enda jaoks taasavastanud "Perekooli" foorumi. Väga naljakas lugemine. Ja hariv. Olen saanud vastused mitmele õigekirja conundrumile. Ja eks ta annab ainest ka kirjatükkide loomiseks. Seal kõik juba nii targad, ma parem olen avameelselt tobuke siin omas maailmas, mille kuningannaks ma ennast ise olen krooninud.
Igatahes, mingi Kägu tõstatas teema, et kas meest on võimalik "ära rääkida" samamoodi nagu naist? Sõltub inimesest ja sõltub "ärarääkijast" ning sellest, millega see "äramoosimine" teostatakse, ma arvan. Ma ei tea kas see meeste puhul on väga erinev kui naistel. Kõigil on ju omad nõrkused. Mõnele meeldivad blondid, teisele pikakoivalised ja eks ka iseloomus peab mingi rosin olema.
Mina olen oma nõrkustest väga teadlik. Aega on palju, siis jõuab ennast analüüsida. Kindlasti teate, et üks minu nõrkus on habemega mehed. Aga see on pigem selline visuaalne pool. See köidab küll korraks tähelepanu, aga paraku on minu ärarääkimiseks rohkem vaja. Niimõnigi esmapilgul atraktiivne indiviid on pärast kaht lauset suutnud minu huvi killida.
Mehe lahkus on kindlasti minu suur nõrkus. Koonrid ajavad mul südame pahaks. Kord käisin ühe mehega lõunal. Juba enne söögikohta jõudmist hakkas ta mulle oma säästunippe jagama. Seega ma ei üllatunud, kui ta kõhkles ka arvet tasudes. Kuna see polnud kohting per se, vaid pigem selline kaks inimest lähevad koos lõunat sööma, siis minu poolest oleks täiesti okei olnud ka arve pooleks teha. Aga see kuidas too noormees jättis mulle arvet tasudes mulje, et ta saab nüüd millegi erakordse ja silmapaistvaga hakkama, oli nii inetu. Ja siis ta veel rõhutatult ütles, et järgmine kord võin siis mina maksta. Nagu, what the what now? Aga lahkus, minu mõistes, ei tähenda seda, et rahakotil peab isiklik postiindeks olema, vaid seda, et on soov. Ma ei eelda, et mees peab alati maksma, või isegi võrdselt. Kui sul pole võimalust mind välja viia, siis lähene asjale loominguliselt. Kutsu mind jalutama. Kutsu mind bensujaama kohvile. Ma olen leplik. Ja kui sa tahad üritust sponsoreerida, siis tee seda. Tee seda suurelt. Mitte nii nagu minu õega juhtus, kui nad läksid seltskonnaga välja ja noormees, kes temast huvitatud oli, teeb suure žesti ja maksab õe arve koos enda omaga kinni. Lihtsalt, ära tee seda. Ma ei tea jäta parem tippi, kui sul pole reaalselt võimalust kõigi eest maksta. Aga nii? Hale. Täiesti ebaseksikas.
Huumorimeel on kindlasti ka selline asi, mis köidab. Kui on ikka tuim tükk, kes ei mõista nalja ega nalja teha, siis väga kaua mu huvi ei säili. Huumorimeel peab mitte ainult olemas olema vaid see peab ühtima minu omaga.
Mu ettekandjast vend jutustas alltoodud loo, mille peale ma veel kaks päeva hüsteeriliselt naersin:
Klient: "Palun mulle üks mulliga vesi."
Ettekandja: "Kas gaasiga või ilma?"
Klient: "Mitte."
Minu jaoks mees, kes süüa oskab teha pole pooltki nii vastupandamatu, kui mees kellel on hea söögiisu ja kes veel pealegi minu kulinaarseid ponnistusi vastavalt hinnata suvatseb. Lihtsalt kui ma näen, et mees songib taldrikus kahvliga ja veeretab porgandeid taldriku ühest äärest teise, siis mind valdab suur kurbus. Aga näidake mulle meest, kes sööb nii nagu Gabriel "Viimses Reliikvias", huuh, mul praegu seda kirjutades läksid põlved pehmeks.
Puhtus on veel üks nõrkus. Kui ma näen, et mees suudab ennast, oma sõidukit ja oma elamist puhtana ja korras hoida, siis ma võin isegi koonerdamise andeks anda. Puhtus pole lihtsalt nõrkus, vaid isegi nõue. Kord ma armusin ülepeakaela noormehesse, kes mind tulutult oli kuu aega taga ajanud. Armusin sellepärast, et ta pesi vetsust tulles käed. Tõsilugu.
Minu kõige salakavalam nõrkus on mehed, kes oskavad rääkida. Kui mees suudab enda mõtteid sõnades, grammatiliselt korrektselt ja huvitavalt esitada, siis olgu tal see habe, või mitte, mina olen kadunud. Ma võin puhtalt mehe sõnumitesse ennast nii ära kaotada, et see on naeruväärne. Ja pole nii, et mees peab hommikust õhtuni mulle mingit ülistuslaulu laulma. Las ta räägib mulle kirega oma tööst, mida ta armastab. Naljakast seiklusest McDonaldsis. Sellest kuidas ta telkimas käies päikesetõusu vaatas. Kui ta oskab seda mulle kirjeldada nii, et ma kujutan end tema kõrval neid asju nägemas ja kogemas, no keda huvitab kas ta IKEA mööblit suudab kokku monteerida?
Selline olengi. Lihtsad asjad ajavad mind pöördesse. Teie kindlasti arvasite, et peab kahemeetrine sinisilmne zumba instruktor olema? Ei, ma valin iga kell lihtsa mehe, kes oskab mind naerma ajada, sööb minu praekartuleid ja jutustab mulle lugusid oma lapsepõlvest. No ja kui veel mina talle ka natuke meeldin, siis ... oh jah.
Igatahes, mingi Kägu tõstatas teema, et kas meest on võimalik "ära rääkida" samamoodi nagu naist? Sõltub inimesest ja sõltub "ärarääkijast" ning sellest, millega see "äramoosimine" teostatakse, ma arvan. Ma ei tea kas see meeste puhul on väga erinev kui naistel. Kõigil on ju omad nõrkused. Mõnele meeldivad blondid, teisele pikakoivalised ja eks ka iseloomus peab mingi rosin olema.
Mina olen oma nõrkustest väga teadlik. Aega on palju, siis jõuab ennast analüüsida. Kindlasti teate, et üks minu nõrkus on habemega mehed. Aga see on pigem selline visuaalne pool. See köidab küll korraks tähelepanu, aga paraku on minu ärarääkimiseks rohkem vaja. Niimõnigi esmapilgul atraktiivne indiviid on pärast kaht lauset suutnud minu huvi killida.
Mehe lahkus on kindlasti minu suur nõrkus. Koonrid ajavad mul südame pahaks. Kord käisin ühe mehega lõunal. Juba enne söögikohta jõudmist hakkas ta mulle oma säästunippe jagama. Seega ma ei üllatunud, kui ta kõhkles ka arvet tasudes. Kuna see polnud kohting per se, vaid pigem selline kaks inimest lähevad koos lõunat sööma, siis minu poolest oleks täiesti okei olnud ka arve pooleks teha. Aga see kuidas too noormees jättis mulle arvet tasudes mulje, et ta saab nüüd millegi erakordse ja silmapaistvaga hakkama, oli nii inetu. Ja siis ta veel rõhutatult ütles, et järgmine kord võin siis mina maksta. Nagu, what the what now? Aga lahkus, minu mõistes, ei tähenda seda, et rahakotil peab isiklik postiindeks olema, vaid seda, et on soov. Ma ei eelda, et mees peab alati maksma, või isegi võrdselt. Kui sul pole võimalust mind välja viia, siis lähene asjale loominguliselt. Kutsu mind jalutama. Kutsu mind bensujaama kohvile. Ma olen leplik. Ja kui sa tahad üritust sponsoreerida, siis tee seda. Tee seda suurelt. Mitte nii nagu minu õega juhtus, kui nad läksid seltskonnaga välja ja noormees, kes temast huvitatud oli, teeb suure žesti ja maksab õe arve koos enda omaga kinni. Lihtsalt, ära tee seda. Ma ei tea jäta parem tippi, kui sul pole reaalselt võimalust kõigi eest maksta. Aga nii? Hale. Täiesti ebaseksikas.
Huumorimeel on kindlasti ka selline asi, mis köidab. Kui on ikka tuim tükk, kes ei mõista nalja ega nalja teha, siis väga kaua mu huvi ei säili. Huumorimeel peab mitte ainult olemas olema vaid see peab ühtima minu omaga.
Mu ettekandjast vend jutustas alltoodud loo, mille peale ma veel kaks päeva hüsteeriliselt naersin:
Klient: "Palun mulle üks mulliga vesi."
Ettekandja: "Kas gaasiga või ilma?"
Klient: "Mitte."
Minu jaoks mees, kes süüa oskab teha pole pooltki nii vastupandamatu, kui mees kellel on hea söögiisu ja kes veel pealegi minu kulinaarseid ponnistusi vastavalt hinnata suvatseb. Lihtsalt kui ma näen, et mees songib taldrikus kahvliga ja veeretab porgandeid taldriku ühest äärest teise, siis mind valdab suur kurbus. Aga näidake mulle meest, kes sööb nii nagu Gabriel "Viimses Reliikvias", huuh, mul praegu seda kirjutades läksid põlved pehmeks.
Puhtus on veel üks nõrkus. Kui ma näen, et mees suudab ennast, oma sõidukit ja oma elamist puhtana ja korras hoida, siis ma võin isegi koonerdamise andeks anda. Puhtus pole lihtsalt nõrkus, vaid isegi nõue. Kord ma armusin ülepeakaela noormehesse, kes mind tulutult oli kuu aega taga ajanud. Armusin sellepärast, et ta pesi vetsust tulles käed. Tõsilugu.
 |
| Jep, aknad võiksid ikka pestud olla. |
Minu kõige salakavalam nõrkus on mehed, kes oskavad rääkida. Kui mees suudab enda mõtteid sõnades, grammatiliselt korrektselt ja huvitavalt esitada, siis olgu tal see habe, või mitte, mina olen kadunud. Ma võin puhtalt mehe sõnumitesse ennast nii ära kaotada, et see on naeruväärne. Ja pole nii, et mees peab hommikust õhtuni mulle mingit ülistuslaulu laulma. Las ta räägib mulle kirega oma tööst, mida ta armastab. Naljakast seiklusest McDonaldsis. Sellest kuidas ta telkimas käies päikesetõusu vaatas. Kui ta oskab seda mulle kirjeldada nii, et ma kujutan end tema kõrval neid asju nägemas ja kogemas, no keda huvitab kas ta IKEA mööblit suudab kokku monteerida?
Selline olengi. Lihtsad asjad ajavad mind pöördesse. Teie kindlasti arvasite, et peab kahemeetrine sinisilmne zumba instruktor olema? Ei, ma valin iga kell lihtsa mehe, kes oskab mind naerma ajada, sööb minu praekartuleid ja jutustab mulle lugusid oma lapsepõlvest. No ja kui veel mina talle ka natuke meeldin, siis ... oh jah.
Kommentaarid
Postita kommentaar