Ma olen päris palju kirjutanud sellest, et rahal pole minu jaoks erilist tähtsust. Kena kui teda on, aga mingit ülimat kiindumust ma selle vastu ei tunne. No asjad on ka nii nagu nad on. Minimalism ja praktilisus on märksõnad, mis minu tarbimisharjumusi iseloomustavad. Seda siis elus enne Ameerikat.
 |
| Kellele siis ei meeldiks hommikusöök Tiffany juures? |
Kuna meie teisel päeval Uues Maailmas oli ikka veel vihmane ja tuuline, siis mõtlesime, et ei hakka Manhattanile trügima. Lähme, kaeme, et kas tõesti need Ameerika poed on nii odavad, kui me kuulnud olime. Käisime ühes poes. Ja siis teises. Jah, on odav. Aga kvaliteet oli ka selline, noh, Hiina kraam. Aga kui me siin Maarjamaal Hiina kaltsude eest ikkagi paarkümmend eurot kulutame, siis seal olid hinnad sellised naljakad. Või ei, mitte naljakad, aga mõnitamine. 5 dollari eest saad trenniriided. 8 dollari eest aga kleidi või teksad. Muidugi läksin ma kingapoes hulluks. Sest
c´mon, kingapaari eest 24 dollarit. Ma ütlen, mõnitamine.
 |
| Papu paraadiis |
Aga see oli kõik selline odav Hiina kaup. Paarsada meetrit edasi sattusime Marshalli nimelisse poodi. Need, kes on USAs käinud teavad, millest ma räägin. Sisuliselt on tegemist bränditoodete outletiga. Calvin Klein, Tommy Hilfiger, Karl Lagerfield jne. Ja hinnad? See polnud ei naljakas ega mõnitamine, see oli ulme. Lihtsalt kujutage endale korraks ette, et kleit, mis Kristiine keskuse butiigis maksab soodushinnaga 179 eurot, on selles poes 39,90 dollarit. Ei, ma ei eksinud numbriga. Ma tean, et te ei usu. Aga mul on paar kleiti kapis, millel selline absurdne hind veel küljes.
 |
| Fashion Avenue |
Jah, tunnistan, ma sattusin hüsteeriasse. Esimest korda elus sain ma asju kärusse ladudes aru, et minus ikkagi voolab mingi ürgne kapitalistlik, küüned enda poole, vedelik. Mul oli enda pärast väga häbi. Ma püüdsin endale argumenteerida seda, et ma põhimõtteliselt hoian raha kokku, kui seal ostlen, sest noh, kodus kulutaksin ma isegi mitte samaväärsete toodete peale vähemalt kolmekordse summa. (Viimane kleit mille Eestist endale ostsin, maksis 50 eurot, allahindlusega, ja ma olin õnnest segane, et nii hea diili sain, sest tavaline summa kleidi eest on nii 70+ eurot.) Aga mul ei hakanud parem. Mitte tegelikult. Ja mida rohkem ma ostsin, seda halvem mul hakkas. Sees keeras ja pea huugas. Mulle tundus, et iga ostuga tühjus minu sees suurenes. Aga ma surusin selle tunde alla. Püüdsin olla ratsionaalne. Sest, noh, odav.
 |
| Times Square. Kõik need tuled meelitavad ostma. |
Aga kogemus. Jälle väike samm enda parema tundmise poole.
Kommentaarid
Postita kommentaar