"Käitu nagu daam, mõtle nagu mees"

"Käitu nagu daam, mõtle nagu mees"
Steve Harvey
Kirjastus Sinisukk
184 lk

Ma olen juba sada aastat tahtnud seda raamatut lugeda. Kunagi ennemuistsel ajal, kui ma veel küllaltki meeleheitel koduperenaine olin ja meelehetlikke tegusid tegin, siis nende hulka kuulus ka Oprah saate vaatamine (jah, ma olen tõesti põhjakihist välja roomanud). Igatahes, kord ühes oma saates tutvustati ka Steve Harvey raamatut ja ma mõtlesin, et vot, seda ma tahaks ka lugeda. Aga ei olnud seda tükk aega eesti keeles, siis unustasin ma ta üldse ära ja kui uuesti meelde tuletati, siis ei meeldinud mulle hind.

Nüüd siis lõpuks juhtus see, mis juhtuma pidi, Apollos oli raamat müügil 4,99-ga ja see oli minu jaoks igati sobiv hind. Ega ma midagi erilist sellest raamatust ei oodanud. Kunagi lugesin ka ühe teise isehakanud spetsialisti käsiraamatut ("Iga mees näeb sind alasti" David Matthews) ja kuigi too oli selline parajalt lõbus lugemine, siis mingit õpetust sealt otsida ei maksa.



Siiski, mulle meeldis. See põhjendas mulle ilusti ära kõigi minu suhete tagamaad. Miks mu mees mind pettis. Miks ma kuidagi endale normaalset meest ei suuda leida. Miks ma jätan endast sageli vale mulje ja tõmban ligi mehi, kellega ma midagi tegemist teha ei soovi. Minu jaoks oli ahaa elamus.

Kenasti olid ära toodud ka juhtnöörid, et kuidas oma käitumist muuta, et soovitud tulemust saavutada. See oli mulle raske lugemine. Sest, kuigi ma ehk sooviksin teistsugust lõpptulemust, siis ma pole kindel, kas ma selle nimel olen valmis ennast muutma, sest ma tegelikult olen endaga praegu rahujalale jõudnud. (Aga sellest mõttekäigust teen ma eraldi postituse.)

Kui nüüd norida, sest kuidas muidu saaks? Siis tõlk oleks võinud veidi pingutada. Kohati oli tekst küllaltki puine. Kui arvestada originaalkeelega, siis saab aru küll, mida tahetakse öelda, aga pani ikkagi nina kirtsutama. Noh, näiteks liigitab autor naised kahte kategooriasse - äraviskamiseks ja hoidjad. Saate aru, onju? Aga kõlab õõvastavalt. Eriti masendav, et seda "hoidjat" kasutatakse raamatus kõvasti. Iga kord ihukarvad tõusid kukla taga püsti. Siinkohal ma pean ise põrmus kahetsema ja tunnistama, et kuigi ma põhimõtteliselt võiksin lugeda ka originaalis, siis ma eelistan ikkagi eesti keeles lugeda. Ja väga tihti ei mõtle ma üldse, et oota, kuidas see inglise keeles võiks olla, sest tõlge on väga hea ja ei pane kulme kergitama.

Üks asi tundus veel võõras. Autor kirjutab palju jumalakartlikusest ja kirikust. Noh, ameeriklased on ju enamasti usklikud, aga meil siin ateistlikul pinnal mõjub see pisut irooniliselt.

Kokkuvõttes: mulle ikkagi meeldis. Oli täitsa vahva lugemine ja selgitas minu jaoks niimõndagi. Rõve ja tülgastav polnud. Kui siis ehk pisut lihtsameelne. Kuigi raamat lubab olla lõbus, siis mul on ilmselt mingi veider huumorimeel, sest maksimaalselt kolmes kohas muigasin, isegi ei turtsatanud. Julgen vast isegi soovitada. Naistele. Äkki ka teie leiate mingid selgitused ja vastused ning juhised. Viieka eest täiesti kohane meelelahutus.


Kommentaarid