Ellujäämiskursused algajatele

Öelge minu kohta mida tahes, aga seda, et ma oma sõna ei peaks ei saa te mulle ette heita. Nii, et kui ma lubasin, et Hiiumaale, kuni päike veel kõrgelt käib, ma satun, siis just seda ma tegingi. Pakkisin lihapallid, kurgid ja alkoholivabad õlled pagaasnikusse, vedasin unesegased nutisõltlased salongi ja panin Haapsalu poole ajama. Õppetund üks - ostke piletid varem ära. Palju varem. Nagu paar nädalat varem või nii. Sest mina ostsin teisipäeval ja siis olid pühapäevased Heltermaa -Rohuküla piletid põhimõtteliselt juba müüdud.

Järjekorras näeb vahel ilusaid isendeid.

Teine õppetund - kui te tahate, et teil oleks ebareaalselt intensiivne ja teguderohke nädalavahetus võtke kaasa kaks või kolm vähemalt 500 leheküljelist raamatut. Sest siis pole teil aega neid kohvrist ülessegi otsida.

Kui hirmus soov lugeda ikkagi peale peaks tulema, siis leiab selle vastu ka rohtu.

Kolmandaks - kui te ei taha näha teiste inimeste tselluliidiseid kintse ja seda kehaosa, mis jääb mugavalt kintsude ja selja ülemineku ossa, siis ärge tuulise ilmaga praamitekile ronige. Parem, kui te ka akna juures ei istuks. Sest raamatut te nagunii lugeda ei saa selle võimsa trussikute paraadi taustal.




Neljandaks, kontrollige oma laste varbad ja aluspesu üle, sest võimaluse tekkides näitavad nad oma väljakasvanud varbaküüsi ja mitte-enam-nii-värskeid trussikuid inimestele, keda elus esimest korda kohtavad. Ma võiks siin lisada, et toitke enne külla minemist kõhud täis, aga vähemalt poisterahvaste puhul on see kasutu soovitus. Need söövad kõik ära, mis pakutakse. Laeva peal friikartulid viineritega, pool ema omletti, pannkooke, küpsised, keeksi. Teate, nad oleks vist kadakad ka ära söönud, kui neid oleks serveeritud.

Väike puhkepaus kahe eine vahel.

Viiendaks, loomulikult planeerige reisil ronida saarel kõige kõrgema ehitise otsa. Sest see tundub maailma kõige loomulikum tegevus, arvestades, et teil isegi tabureti otsas seistes tekib vertigo. Aga muidugi, ronige tuletorni! Ja seal te kuulete kuidas mingid jõmmid hüüavad, et "Nii madal, vä? See ongi kõik, vä?" Nii, et kui te sinnamaani tundsite ennast veel tegijana, siis see paneb asjad õigesse perspektiivi.

Poistega on fotode kasutamine blogis kooskõlastatud.

Kuuendaks hakake magamaminekuks juba lõunast sättima, sest kui te teete seda vahetult enne tuduaega, siis arvestage üllatustega. Üllatuste hulgas võivad olla laste hirmud. Näiteks hirm, et rotid söövad öösel näo ära (poiste isa oli ühele kuttidest rääkinud, et kunagi oli tal sealsamas talus rott öösel üle näo jooksnud. No kui ma nüüd õigesti mäletan, siis reaalsus oli pigem see, et mees nägi põõsas koolend roti korjust, aga nagu öeldakse, siis hirmul on suured silmad ja jutukas keel.). Samuti tekitavad hirmu ämblikuvõrkudes surnud putukad. No ja parema puudumisel võivad isegi vanad juhtmed väga hirmuäratavad olla. Nii et, planeerige magamaminekut aegsasti. Ja parim eeskuju on ikka enda oma. Kui nad kuidagi ei rahune, jääge ise magama, küll nad siis ka julgevad.




Mis kõige olulisem - nautige. Sest hetkes olla ja enda ümber ilu kogeda on hindamatu väärtusega. Kõik argised mured on pisiasi, kui olete koos.


Kommentaarid