Pime armukadedus

Sügaval oma sisimas olen ma armukade inimene. Mulle ei meeldi jagada. Ma süüdistan selles oma vanemaid, et nad nii kaua teise lapse saamisega ootasid, et minust jõudis vahepeal isekas ja kade tütarlaps kasvada. Hiljem õppisin ma jagama ja lahke olema, aga päris lõpuni pole ma sellest tundest, et miski kuulub vaid mulle, lahti saanud.

Abielus olles taltsutasin ma oma armukadedust kõvasti. Osalt sellepärast, et ma ei tahtnud iga pisiasja peale stseeni korraldada, aga ka sellepärast, et ma pidasin end vastutavaks kaasa kõrgendatud huvis suguõdede vastu. Olgu öeldud, et see tulenes minu rumalusest ja ebakindlusest. Kui minu lugejate hulgas on keegi, kes praegu samamoodi tunneb, siis ma soovitan oma suhtumist muuta. Öelgu teie partner ja ühiskond mida tahes - petetav ei ole kunagi vastutav. See on puhtalt petja süü. Eranditeta. Aga see pole teema, millel hetkel pikemalt peatuda soovin. Olen sellest kirjutanud varem ja eks tuleb ka edaspidi jutuks. Aga mitte täna.

Igatahes, olen armukade, aga suudan seda enamasti küllaltki edukalt varjata.

Ja siis on olukordi, mis on nii tobe-naljakad, et lihtsalt peab neid teistega jagama. Mitte õpetuseks või moraalilugemiseks, aga kuna näitavad inimloomuse napakaid keerdkäike.

Mul on üks tuttav meesterahvas. Ta on meeldiva välimusega ja heade kommetega, aga meil pole temaga mitte mingisugust romantilist kokkupuudet. Pole kohtingulgi käinud. Aga teame üksteist. Hoiame läbi Facebooki ja Instagrami teineteise tegemistel silma peal. Ja siis seal Instagramis noormees jagab fotot endast koos naisterahva ja teismelise poisiga. Pime viha ja armukadedus mattis mind täielikult enda alla. Tundsin, et mulle tehti liiga. Mind peteti. Ja seda kõike loomulikult nii, et asjasse üldse ei süvenenud ja lisaks ma tuletan veel kord meelde, et meil pole härraga midagi olnudki.

Niisiis, hingepõhjani solvunud, mossitasin kodus, planeerisin verist kättemaksu ja muud tüüpilisele armukadedale naisele kohased emotsioonid ning tegevused. Muuhulgas sõbrannadele kaebamine, et milline alatu mölakas, mind ei tahetud aga mingi teise tibi võis küll endale sebida. Normaalne. Tavaline reaktsioon.

Möödub kuu ja selgub, et noormees poseeris Instagramis oma õe ja noorema vennaga. (Ja kui ma ütlen "selgus", siis see loomulikult tähendab seda, et ma käisin tema Instagrami kontot põhjalikult revideerimas.)

Mida sellest õppida? Naised on hullud. Või vähemalt see konkreetne naisterahvas siin. Aga arvestades teiste liigikaaslaste reaktsiooni juhtunule, võin julgelt järeldada, et ma pole üldse eriline jupike. Pigem üsna tavaline. Ja armukadedad on naised täiesti põhjuseta. Meeste pärast, kes pole nende mehed ja keda nad isegi oma meesteks ei taha. Aga armukade võib ikka olla. Nii igaks juhuks. Praktika mõttes, et äkki ühel päeval läheb vaja.