"Minu Stockholm. Vanniga merel."
Rita Ahonen
Kirjastus Petrone Print
208 lk
Raske südamega pean tunnistama, et see raamat on olnud Minu-sarjast kõige raskemini loetav kirjutis. Minu jaoks. Ei tõmmanud üldse käima. Natuke selline näritud nätsu maiguga lugemine oli. Päriselt pole veel valmis prügikasti viskama, sest mingi maitse on, aga naudingut enam ei paku. Kahju tegelikult. Ma ootasin selle lugemist väga.
Olen elus mõned korrad Rootsi pealinna hulkuma sattunud ja olen teadlik ka tolle maa kultuurist. Ootasin mõnusat äratundmisrõõmu või vähemalt ahaa-elamust. Aga ei, seda polnud selle raamatu lehekülgedel mulle ette nähtud. Kurb. Väga kurb…
Ja siit tekkis ka küsimus, et kas peab iga raamatu lõpuni lugema? Tavaliselt ju päris alguses juba saad aru, kas on sinu raamat või mitte. Milleks siis ennast vägistada ja hambad ristis lugeda? Maailmas on nii palju teisi raamatuid, mis vääriksid ehk rohkem sinu aega ja pühendumist? Või äkki ikkagi peab lugema? Sest, kui me teeksime ainult neid asju, mis meile meeldib, siis me ei areneks, ei kogeks uusi elamusi ja piiraks oma maailmavaadet? Kuidas teie otsustate? Loete lõpuni või loobute pärast kolmekümmet lehekülge?
Rita Ahonen
Kirjastus Petrone Print
208 lk
Raske südamega pean tunnistama, et see raamat on olnud Minu-sarjast kõige raskemini loetav kirjutis. Minu jaoks. Ei tõmmanud üldse käima. Natuke selline näritud nätsu maiguga lugemine oli. Päriselt pole veel valmis prügikasti viskama, sest mingi maitse on, aga naudingut enam ei paku. Kahju tegelikult. Ma ootasin selle lugemist väga.
Olen elus mõned korrad Rootsi pealinna hulkuma sattunud ja olen teadlik ka tolle maa kultuurist. Ootasin mõnusat äratundmisrõõmu või vähemalt ahaa-elamust. Aga ei, seda polnud selle raamatu lehekülgedel mulle ette nähtud. Kurb. Väga kurb…
Ja siit tekkis ka küsimus, et kas peab iga raamatu lõpuni lugema? Tavaliselt ju päris alguses juba saad aru, kas on sinu raamat või mitte. Milleks siis ennast vägistada ja hambad ristis lugeda? Maailmas on nii palju teisi raamatuid, mis vääriksid ehk rohkem sinu aega ja pühendumist? Või äkki ikkagi peab lugema? Sest, kui me teeksime ainult neid asju, mis meile meeldib, siis me ei areneks, ei kogeks uusi elamusi ja piiraks oma maailmavaadet? Kuidas teie otsustate? Loete lõpuni või loobute pärast kolmekümmet lehekülge?
Kommentaarid
Postita kommentaar