"Üksi ja Esmeralda"
Martina Montelius
Theatrum
Mare Peterson, Tarmo Song, Helena Lotman ja Rhett Kütsen
Kui ma eile hommikul Mae mõlgutusi Theatrumi külastusest lugesin (link), mõtlesin, et oh, hullult tahaks ise ka vaadata. Kirjeldus oli nii kaasakiskuv. Ja olgem ausad, Mae on suutnud minu jaos luua teatud hea maitse garantii. Kui tema juba oma dabro millelegi annab, siis järelikult tasub seda uskuda.
Ja siis, paar tundi enne tööpäeva lõppu, tuleb ühte Facebooki gruppi info, et kes tahaks täna minna nimetet etendust vaatama, siis kirjutagu grupi adminnile. Vot, kuidas vahel nende soovidega on. Nips ja olemas!
Haarasin kodust kaks kõige puhtamat last kaasa ja panime ajama. Kohad olid lausa esireas, üldse mitte paha. Kui me olime ennast kenasti istuma sättinud, möödus meist Indrek Sammul. Ei saanud mina võimalust kasutamata jätta ja tänasin kiiresti reedese "Vennase" eest. Näitleja haaras mu käe oma pehmete pihkude vahele ja tänas siiralt. Ning lisas tagasihoidlikult, et materjal on lihtsalt nii ilus. Võrratult alandlik suhtumine, imetlusväärne. Ei mingit eneseupitamist. Väga meeldiv.
Etendus oli ka tore. Minu jaoks natuke liiga kiiresti sai läbi. Nõustun Maega, et kuigi saal oli peaasjalikult nooremat kooliiga täis, siis see ei olnud tegelikult lasteetendus. Liiga palju oli allteksti, millest lapsed ilma selgitamata aru ei saa. Või noh, vähemalt minu omad ei saanud. Ja ma ei tahaks küll mõelda, et need minu omad on need kõige lihtsamad (kuigi, kui ma pärast alltekstist rääkisin, siis üks küsis, et kus ma seda veel lugesin, tema küll subtiitreid ei näinud, seega, kes teab). Aga see toimis ka sellel tasandil. Lihtsalt mulle jäi tunne, et koju minnes sain mina rohkem õpetussõnu kaasa, kui nemad.
Koju tulles sain veel teistelt pragada, et miks ma neid ei kutsunud. Saa siis aru, eelmine kord ei tahtnud keegi minuga tulla. Kas see ongi nii, et mida ei pakuta tundub kuidagi eriliselt ihaldusväärne ja vaimustav? Ja seda ma mõtlesin ka, et asjata olen lasteetendustelt eemale hoidnud. Oma lastega on võibolla veidi hilja alustada, aga vähemalt saan hakata lastelastega üritusi väisama. Kunagi. Tulevikus. Loodetavasti mitte lähi, aga mitte ka väga kauges. Mõõdukastulevikus.
Martina Montelius
Theatrum
Mare Peterson, Tarmo Song, Helena Lotman ja Rhett Kütsen
Kui ma eile hommikul Mae mõlgutusi Theatrumi külastusest lugesin (link), mõtlesin, et oh, hullult tahaks ise ka vaadata. Kirjeldus oli nii kaasakiskuv. Ja olgem ausad, Mae on suutnud minu jaos luua teatud hea maitse garantii. Kui tema juba oma dabro millelegi annab, siis järelikult tasub seda uskuda.
Ja siis, paar tundi enne tööpäeva lõppu, tuleb ühte Facebooki gruppi info, et kes tahaks täna minna nimetet etendust vaatama, siis kirjutagu grupi adminnile. Vot, kuidas vahel nende soovidega on. Nips ja olemas!
Haarasin kodust kaks kõige puhtamat last kaasa ja panime ajama. Kohad olid lausa esireas, üldse mitte paha. Kui me olime ennast kenasti istuma sättinud, möödus meist Indrek Sammul. Ei saanud mina võimalust kasutamata jätta ja tänasin kiiresti reedese "Vennase" eest. Näitleja haaras mu käe oma pehmete pihkude vahele ja tänas siiralt. Ning lisas tagasihoidlikult, et materjal on lihtsalt nii ilus. Võrratult alandlik suhtumine, imetlusväärne. Ei mingit eneseupitamist. Väga meeldiv.
Etendus oli ka tore. Minu jaoks natuke liiga kiiresti sai läbi. Nõustun Maega, et kuigi saal oli peaasjalikult nooremat kooliiga täis, siis see ei olnud tegelikult lasteetendus. Liiga palju oli allteksti, millest lapsed ilma selgitamata aru ei saa. Või noh, vähemalt minu omad ei saanud. Ja ma ei tahaks küll mõelda, et need minu omad on need kõige lihtsamad (kuigi, kui ma pärast alltekstist rääkisin, siis üks küsis, et kus ma seda veel lugesin, tema küll subtiitreid ei näinud, seega, kes teab). Aga see toimis ka sellel tasandil. Lihtsalt mulle jäi tunne, et koju minnes sain mina rohkem õpetussõnu kaasa, kui nemad.
Koju tulles sain veel teistelt pragada, et miks ma neid ei kutsunud. Saa siis aru, eelmine kord ei tahtnud keegi minuga tulla. Kas see ongi nii, et mida ei pakuta tundub kuidagi eriliselt ihaldusväärne ja vaimustav? Ja seda ma mõtlesin ka, et asjata olen lasteetendustelt eemale hoidnud. Oma lastega on võibolla veidi hilja alustada, aga vähemalt saan hakata lastelastega üritusi väisama. Kunagi. Tulevikus. Loodetavasti mitte lähi, aga mitte ka väga kauges. Mõõdukastulevikus.
Lastesaamine on üldiselt nii vanamoodne, et meie omad vist neid ei saagi :) Aga kui meil lapsed suured, eks me siis hakkame kahekesi neid lasteetendusi vaatamas käima :) Kahju, et Sa üks õhtu varem ei tulnud, ma tegin siis oma piletikontrolöridebüüdi, oleksid saanud lilli tuua või midagi sellist :D
VastaKustutaVot kui oleks teadnud, siis oleks tulnud. Sellist väärtuslikku infot ei ole muide viisakas enda teada hoida :D.
Kustuta