First they came for the garden gnomes

Näib et liialt vara kirjutasin oma ühistujuhatuse seiklustest, sest saaga jätkub. See, kes mu läbi lillede peesse saatis, tal jäi hinge kripeldama. Ütles küll ära, et vahet pole mida ma ütlen, sest ma nagunii ei saa asjadest aru, aga minu vaikus jäi teda piinama. Ilmselt ta arvas, et ma ei saanud aru mida mulle öeldi, noh, et äkki liiga viisakalt ja läbi lillede.

Nimelt kirjutas ta, et teeb ettepaneku järgmine koosolek ilma minuta läbi viia, kuna ma tookord julgesin kobiseda idee peale, et päris ilma aluseta ei peaks kedagi kodust välja viskama, sest mina lähtun Nelli Teatajast, mitte Riigi Teatajast (ilmselt vihje minu soole, hea veel et Cosmopolitanile ei viidanud) ja et õues grillimine on mingi kolhoosikomme (pakun, et see võis olla vihje minu rahvusele).

Keerutamata, väga haavusin. Tõesti, kas ma siis olen kõikide joodikute ja kriminaalide advokaat või? Arvate et mulle meeldib see naaber, kes oma arveid ei maksa ja kelle Lexus pidevalt maja ees valesti pargib? Pakkuge mitu korda ma ise seal maja taga grillinud olen? Ah? Noh, polegi grillinud. Minu meelest on grillimine üks räpane ja vastik tegevus ning ma eelistan, et grillliha tuleks kusagilt ahjust, mitte söe pealt. Miks ma siis kaitsen?

Noh, selle pärast:



Täna on grill ja maksmata arved. A mis on homme? Laste kisa ja valet värvi orhideed köögiaknal? Seoses sellega meenus viie aasta tagune lugu samast majast. Kirjutasin sellest veel oma eelmises blogis (link).

Võtsin hoogu, et kirja panna vastus ja viidata ka Korrakaitseseadusele, aga minust jõuti ette. Ja ma leian et nii ongi parem. Ise oleksin liiga emotsionaalseks läinud ja see poleks andnud oodatud tulemust. Pealegi, ma olin natuke liigutatud ka, et meie majas veel tõelisi härrasmehi leidub, kes naiste kaitseks nii kenasti üles astuvad. Virtuaalkalli minu poolt naabertrepikotta.


Kommentaarid