Tükk aega olen ma endamisi mõelnud, et mis vahe on ringtrennil ja cross trainingul? Mõned korrad olen vaadanud ka, et Rocca MyFitnessis on CrossTraining täiesti olemas, aga vabu kohti pole. Ja nii on ta jäänud. See üks keda ma tean, kes hullult cross fiti fännab on nii heas füüsilises vormis, et ma natuke pelgasin ka, kartsin, et heidan poole trenni peal hinge.
Ringtrennides olen vahelduva eduga siiski käinud. Leidnud ka lemmiktreenerid, kes teevad asja piisavalt raskeks ja loobunud mõnest, kelle juures on selline tunne, et ma olen mingisugusesse pensionäride bingoklubisse sattunud (muide, siin on muster, et mida suuremad lihased treeneril on, seda kergema trenni ta teeb. Tillukesed naistreenerid teevad palju karmimaid trenne kui "kapid"). Eelmisel nädalal käisin ühes trennis ja samal ajal kui ma turjaga bosupallile toetusin, jalad rippusid TRX rihmade otsas ja ma pidin selles asendis jalgu sirutama ning tagasi kõhu peale tõmbama ning vaatama et ma ikka suudaks tasakaalu säilitada ega pallilt maha ei libiseks, tuli treener mu juurde ja küsis, et kas mul on mugav. Njah, üldiselt see ei ole küll minu nägemus mugavast asendist ja kui nüüd lõpuni aus olla, siis trenni minnes ei ole mu eesmärk ennast mugavalt tunda. Aga noh, naljakas oli vähemalt.
Igatahes, ringtrennid on nii nagu on - vankuva kvaliteediga.
Juhtus aga nii, et suvel naudivad enamik inimesi oma talvel treenitud rannavormi tulemusi ja veedavad aega mere ääres, mis tähendab et minusugused igavesti pehmekesed saavad ka suvel rahus trenni teha. Ehk siis, sain ka mina lõpuks CrossTrainingusse.
Sarnaselt ringtreeningule on põhimõte see, et minuti jooksul tehakse ühte harjutust (kükke, kätekõverdusi, väljaasteid, lõuatõmbeid vms) ja liigutakse siis järgmise harjutuse juurde. Iga kord on harjutused natuke erinevad, aga põhimõte on alati sama. Näiteks eelmise nädala ringtrennis oli kokku 15 harjutust ja me jõudsime neid kõiki teha 2 korda, vahepeal oli ka kerelihaste ring. CrossTrainingus oli kolm osa - soojendus, põhikava ja kerelihaste osa. Soojendus koosnes omakorda neljast harjutusest, mida kõiki tuli teha kuuskümmend sekundit. Minut sõudmist/jalgratast/jooksu, siis ühest saali otsast karukõnnil teise ja tagasi pardikõnnil, lõpetuseks kasti peale astumist kummagi jalaga kaheksa korda ja nii kolm ringi. Sellele järgnes põhiosa, kokku neli ringi. Koosnes minutist sõudeergomeetril, raskusega kükk minut aega, rinnalt surumised, jalgrattasõit ja lõpuks kastile hüppamist. Väike nüanss oli siin juures see, et aega oli iga harjutuse jaoks küll minut, aga tegelikult loeti ka kordusi. Seega, kui sa jõudsid oma kordused või kalorid enne minuti täitumist valmis, siis said veidike rohkem puhata enne järgmist jaama. Kolmas osa oli kerelihas, mida võis teha kas kolm või neli ringi, vastavalt jaksule. Harjutusteks olid: ühe käega plangu hoidmine (kummagi käega 20 sekundit), sirutatud jalaga puusasurumised (20 sekundit kummagi jalaga), kakskümmend sekundit hollow strechi ja sama kaua superman sirutust.
Minu jaoks oli kõige raskem jalgrattasõit ja sõudeergomeetril sõudmine. Selles mõttes, et ma ei jõudnud selle minuti jooksul ettenähtud kaloreid kuidagi täis sõuda ega vändata. Noh, üks kaks kalorit jäi puudu pidevalt. Samas, arvestades, et ma olin elus esimest korda selles trennis ja seda üldiselt peetakse raskeks trenniks, siis vist väga hull polnud. Isegi kõige nõrgem polnud seal grupis. Minu kõrval oli üks noor kutt ja see viskas pärast soojendusringi särgi seljast, leemendas higist ja hingeldas nii, et ma olin juba tema südame pärast üsna mures. Samas, mehed kipuvadki ennast trennides rohkem lõhkuma. See pidi sellega seotud olema, et naised on loomu poolest ratsionaalsemad, kui mehed. Nende ajukoor on tihkem kui meestel ja ajupoolkerad teevad rohkem koostööd kui meestel.
Paar korda peaks veel käima ja vahepeal ilmselt võhma juurde treenima. Aga üldiselt mulle meeldis. Pakkus väljakutset. Kahju oli sellest, et ma järgmisel päeval tundsin ainult natuke reiepealihasvalu. Kuidagi rohkem oleks soovinud tunda. Aga noh, alati saab väita, et ju ma siis viilisin natuke…
Ringtrennides olen vahelduva eduga siiski käinud. Leidnud ka lemmiktreenerid, kes teevad asja piisavalt raskeks ja loobunud mõnest, kelle juures on selline tunne, et ma olen mingisugusesse pensionäride bingoklubisse sattunud (muide, siin on muster, et mida suuremad lihased treeneril on, seda kergema trenni ta teeb. Tillukesed naistreenerid teevad palju karmimaid trenne kui "kapid"). Eelmisel nädalal käisin ühes trennis ja samal ajal kui ma turjaga bosupallile toetusin, jalad rippusid TRX rihmade otsas ja ma pidin selles asendis jalgu sirutama ning tagasi kõhu peale tõmbama ning vaatama et ma ikka suudaks tasakaalu säilitada ega pallilt maha ei libiseks, tuli treener mu juurde ja küsis, et kas mul on mugav. Njah, üldiselt see ei ole küll minu nägemus mugavast asendist ja kui nüüd lõpuni aus olla, siis trenni minnes ei ole mu eesmärk ennast mugavalt tunda. Aga noh, naljakas oli vähemalt.
Igatahes, ringtrennid on nii nagu on - vankuva kvaliteediga.
Juhtus aga nii, et suvel naudivad enamik inimesi oma talvel treenitud rannavormi tulemusi ja veedavad aega mere ääres, mis tähendab et minusugused igavesti pehmekesed saavad ka suvel rahus trenni teha. Ehk siis, sain ka mina lõpuks CrossTrainingusse.
Sarnaselt ringtreeningule on põhimõte see, et minuti jooksul tehakse ühte harjutust (kükke, kätekõverdusi, väljaasteid, lõuatõmbeid vms) ja liigutakse siis järgmise harjutuse juurde. Iga kord on harjutused natuke erinevad, aga põhimõte on alati sama. Näiteks eelmise nädala ringtrennis oli kokku 15 harjutust ja me jõudsime neid kõiki teha 2 korda, vahepeal oli ka kerelihaste ring. CrossTrainingus oli kolm osa - soojendus, põhikava ja kerelihaste osa. Soojendus koosnes omakorda neljast harjutusest, mida kõiki tuli teha kuuskümmend sekundit. Minut sõudmist/jalgratast/jooksu, siis ühest saali otsast karukõnnil teise ja tagasi pardikõnnil, lõpetuseks kasti peale astumist kummagi jalaga kaheksa korda ja nii kolm ringi. Sellele järgnes põhiosa, kokku neli ringi. Koosnes minutist sõudeergomeetril, raskusega kükk minut aega, rinnalt surumised, jalgrattasõit ja lõpuks kastile hüppamist. Väike nüanss oli siin juures see, et aega oli iga harjutuse jaoks küll minut, aga tegelikult loeti ka kordusi. Seega, kui sa jõudsid oma kordused või kalorid enne minuti täitumist valmis, siis said veidike rohkem puhata enne järgmist jaama. Kolmas osa oli kerelihas, mida võis teha kas kolm või neli ringi, vastavalt jaksule. Harjutusteks olid: ühe käega plangu hoidmine (kummagi käega 20 sekundit), sirutatud jalaga puusasurumised (20 sekundit kummagi jalaga), kakskümmend sekundit hollow strechi ja sama kaua superman sirutust.
Minu jaoks oli kõige raskem jalgrattasõit ja sõudeergomeetril sõudmine. Selles mõttes, et ma ei jõudnud selle minuti jooksul ettenähtud kaloreid kuidagi täis sõuda ega vändata. Noh, üks kaks kalorit jäi puudu pidevalt. Samas, arvestades, et ma olin elus esimest korda selles trennis ja seda üldiselt peetakse raskeks trenniks, siis vist väga hull polnud. Isegi kõige nõrgem polnud seal grupis. Minu kõrval oli üks noor kutt ja see viskas pärast soojendusringi särgi seljast, leemendas higist ja hingeldas nii, et ma olin juba tema südame pärast üsna mures. Samas, mehed kipuvadki ennast trennides rohkem lõhkuma. See pidi sellega seotud olema, et naised on loomu poolest ratsionaalsemad, kui mehed. Nende ajukoor on tihkem kui meestel ja ajupoolkerad teevad rohkem koostööd kui meestel.
Paar korda peaks veel käima ja vahepeal ilmselt võhma juurde treenima. Aga üldiselt mulle meeldis. Pakkus väljakutset. Kahju oli sellest, et ma järgmisel päeval tundsin ainult natuke reiepealihasvalu. Kuidagi rohkem oleks soovinud tunda. Aga noh, alati saab väita, et ju ma siis viilisin natuke…
Kommentaarid
Postita kommentaar