Kolm hiljutist restokogemust ühes lühikeses (ma loodan, et ma ei pea siia jutumärke lisama, aga noh, teades mind.. " ", ma igaks juhuks jätan siia rippuma, kasutage vastavalt vajadusele) postituses.
"Vapiano"
Koht: Ülemiste keskus
Aeg: 12.10.2019, kell 17-18.30
Seltskond: pesakonnaga
"Vapiano" mulle tegelikult meeldib. Just see Solarise keskuse oma. Ma kahtlustan, et sümpaatia pole üldse objektiivne, vaid tugevalt kallutatud sellest, et mul on seal ainult ja vaid positiivsed istumised olnud. Söök mulle ka meeldib ja väga ei häiri see n-ö "söökla" teenindusstiil. Kui esimesel korrusel istuda, siis nad tulevad lauda ka küsima, et kas kõik on hästi ja nii. Vähemalt mul on tulnud.
Tol laupäeval poistega Ülemiste "Vapianos" meil väga vinget kogemust ei olnud. Imelik oli see teenindus ja mind jõhkralt häiris, et keegi ei koristanud laudadelt musti nõusid. Nii juhtus, et meie kõrvalolevat lauda hakkasid külastajad omaalgatuslikult mustade nõude kogumispunktina kasutama. Ma seal porisesein ka, aga seda panid ainult pojad tähele, või vähemalt nemad näitasid välja, et märkavad mu porisemist. Pitsasid ootasime ligi nelikümmend minutit, mis ka väga äge polnud, aga selle üle ma ei vingu, kellaaeg oli vastav.
Üldiselt head tunnet see kogemus ei jätnud. Rohkem sinna konkreetsesse "Vapianosse" ma pigem ei läheks.
On unrelated note: Ülemistes üldse pannakse kõik söögikohad peale "O'Learyse" ebareaalselt vara kinni. Meid on sõbrannaga juba enne üheksat restost välja ajatud. Aga noh, "O'Learyses" on see eest nalja ka saanud. Näiteks üks kord ma palusin kokat. Teenindaja naeratas kohmetult ja ma pidin täpsustama, et paluks Coca-Colat, mitte seda valget pulbrit, aga et kui ta teab kust saab, siis ma vist ühest grammist ära ei ütleks. Ta lubas selle grammi mulle arvele juurde lisada.
"Argentiina"
Koht: Pärnu mnt 37
Aeg: 22.10.2019, kell 14.00 - 16.00
Seltskond: ülemus ja Lõunamaa Pealik
Sinna kõrtsi sattusin ma esimest korda elus. See on meil suhteliselt töökoha lähedal ja mõtlesime, et teeme kiire töölõuna. Vaadake uuesti korraks aega, mis me seal veetsime.
Miks ma ütlen "kõrts", kuigi hinnad on seal võrdlemisi krõbedad ja asutus ise ka reklaamib end restoranina? Noh, sest see neetud teenindus, eks ole. Kuigi joint oli üsna hõredasti asustatud, siis me ootasime teenindajat ikka väääääga kaua. Mingeid kombeid ka polnud. Ei, noh, ta üritas sõbralik olla ja nii, aga kogu situatsioon jättis ääretult haleda ning piinliku mulje. Näiteks lahkudes ootasime teenindajat taas vist kakskümmend minutit ja käisime lausa köögis teda otsimas. Kui ta lõpuks tuli, siis Lõunamaa Pealik kostis, et "vabandust, et me teid segame, aga meil oleks nüüd arvet vaja", siis neiu teatas sellele mesimagusalt naeratades, "oh, pole hullu, et segasite…." Nagu, the what now! Ei, olgu, äkki sa said valesti aru. Pärast Pealik korra veel vabandas. Ja neiu jälle kiitis, et pole hullu, et me teda segasime. See on see koht kus ma löön endale peoga vastu laupa.
Toit oli iseenesest hea ja oma väärtust väärt. Et kui te pole nii pirtsakad teeninduse osas, siis ma julgen isegi soovitada.
"Moon"
Koht: Võrgu 3
Aeg: 1.11.2019, kell 21.00 - 23.00
Seltskond: maailma kõige vingem õde
"Moonis" olen ma mõned korrad käinud. Millegipärast on mul tunne, et vähemalt korra isegi õega, aga tema väitis, et pole käinud. Vanadus vist pähe hakand…
"Moon" on selline rustiliselt šikk söögikoht. Hubane, kodune, toidud on värsked ja teenindus on väga viis. Peamiselt vene köök: klassikalised hapukurgid meega, marineeritud seened, pelmeenid ja pliinid kalamarjaga - teate küll. Kaks tundi läks lennates. Toidud saabusid üsna kiiresti ja teenindaja oli väga meeldiv ning asjalik. Ei oleks paremat kogemust tahtagi osanud.
Kord varem, kui ka Lõunamaa Pealikuga seal käisime, siis meil nii vahva teenindaja polnud. Kuna see meie Pealik on veidi kummaline ja omade napakate soovidega (näiteks ta nõuab, et punane vein pandaks jääämbrisse), siis ma saan aru, et teenindajalt nõuab suuremat eneseületust, et kliendiga mitte vaidlema minna ja silmi mitte pööritada. Kusjuures, mul ei meenu vist ühtegi korda, kus oleme Pealikuga einestamas käinud ja teenindaja poleks silmi pööritanud. Ma olen isegi paar korda öelnud, et ära tippi jäta, see neiu raudselt sülitas su uhaa peale. Mis on veidi kummaline, sest me reeglina ei käi nurgatagustes urgastes söömas, vaid pigem sellistes fääntsides, ülehinnatud einelates. Aga teenindus paneb alati kulme kergitama.
P.S. Fotod on kõik tehtud restoranis "Moon".
P.S.S. Vist ikka kulusid marjaks ära need jutumärgid?
"Vapiano"
Koht: Ülemiste keskus
Aeg: 12.10.2019, kell 17-18.30
Seltskond: pesakonnaga
"Vapiano" mulle tegelikult meeldib. Just see Solarise keskuse oma. Ma kahtlustan, et sümpaatia pole üldse objektiivne, vaid tugevalt kallutatud sellest, et mul on seal ainult ja vaid positiivsed istumised olnud. Söök mulle ka meeldib ja väga ei häiri see n-ö "söökla" teenindusstiil. Kui esimesel korrusel istuda, siis nad tulevad lauda ka küsima, et kas kõik on hästi ja nii. Vähemalt mul on tulnud.
Tol laupäeval poistega Ülemiste "Vapianos" meil väga vinget kogemust ei olnud. Imelik oli see teenindus ja mind jõhkralt häiris, et keegi ei koristanud laudadelt musti nõusid. Nii juhtus, et meie kõrvalolevat lauda hakkasid külastajad omaalgatuslikult mustade nõude kogumispunktina kasutama. Ma seal porisesein ka, aga seda panid ainult pojad tähele, või vähemalt nemad näitasid välja, et märkavad mu porisemist. Pitsasid ootasime ligi nelikümmend minutit, mis ka väga äge polnud, aga selle üle ma ei vingu, kellaaeg oli vastav.
Üldiselt head tunnet see kogemus ei jätnud. Rohkem sinna konkreetsesse "Vapianosse" ma pigem ei läheks.
On unrelated note: Ülemistes üldse pannakse kõik söögikohad peale "O'Learyse" ebareaalselt vara kinni. Meid on sõbrannaga juba enne üheksat restost välja ajatud. Aga noh, "O'Learyses" on see eest nalja ka saanud. Näiteks üks kord ma palusin kokat. Teenindaja naeratas kohmetult ja ma pidin täpsustama, et paluks Coca-Colat, mitte seda valget pulbrit, aga et kui ta teab kust saab, siis ma vist ühest grammist ära ei ütleks. Ta lubas selle grammi mulle arvele juurde lisada.
"Argentiina"
Koht: Pärnu mnt 37
Aeg: 22.10.2019, kell 14.00 - 16.00
Seltskond: ülemus ja Lõunamaa Pealik
Sinna kõrtsi sattusin ma esimest korda elus. See on meil suhteliselt töökoha lähedal ja mõtlesime, et teeme kiire töölõuna. Vaadake uuesti korraks aega, mis me seal veetsime.
Miks ma ütlen "kõrts", kuigi hinnad on seal võrdlemisi krõbedad ja asutus ise ka reklaamib end restoranina? Noh, sest see neetud teenindus, eks ole. Kuigi joint oli üsna hõredasti asustatud, siis me ootasime teenindajat ikka väääääga kaua. Mingeid kombeid ka polnud. Ei, noh, ta üritas sõbralik olla ja nii, aga kogu situatsioon jättis ääretult haleda ning piinliku mulje. Näiteks lahkudes ootasime teenindajat taas vist kakskümmend minutit ja käisime lausa köögis teda otsimas. Kui ta lõpuks tuli, siis Lõunamaa Pealik kostis, et "vabandust, et me teid segame, aga meil oleks nüüd arvet vaja", siis neiu teatas sellele mesimagusalt naeratades, "oh, pole hullu, et segasite…." Nagu, the what now! Ei, olgu, äkki sa said valesti aru. Pärast Pealik korra veel vabandas. Ja neiu jälle kiitis, et pole hullu, et me teda segasime. See on see koht kus ma löön endale peoga vastu laupa.
Toit oli iseenesest hea ja oma väärtust väärt. Et kui te pole nii pirtsakad teeninduse osas, siis ma julgen isegi soovitada.
"Moon"
Koht: Võrgu 3
Aeg: 1.11.2019, kell 21.00 - 23.00
Seltskond: maailma kõige vingem õde
"Moonis" olen ma mõned korrad käinud. Millegipärast on mul tunne, et vähemalt korra isegi õega, aga tema väitis, et pole käinud. Vanadus vist pähe hakand…
"Moon" on selline rustiliselt šikk söögikoht. Hubane, kodune, toidud on värsked ja teenindus on väga viis. Peamiselt vene köök: klassikalised hapukurgid meega, marineeritud seened, pelmeenid ja pliinid kalamarjaga - teate küll. Kaks tundi läks lennates. Toidud saabusid üsna kiiresti ja teenindaja oli väga meeldiv ning asjalik. Ei oleks paremat kogemust tahtagi osanud.
Kord varem, kui ka Lõunamaa Pealikuga seal käisime, siis meil nii vahva teenindaja polnud. Kuna see meie Pealik on veidi kummaline ja omade napakate soovidega (näiteks ta nõuab, et punane vein pandaks jääämbrisse), siis ma saan aru, et teenindajalt nõuab suuremat eneseületust, et kliendiga mitte vaidlema minna ja silmi mitte pööritada. Kusjuures, mul ei meenu vist ühtegi korda, kus oleme Pealikuga einestamas käinud ja teenindaja poleks silmi pööritanud. Ma olen isegi paar korda öelnud, et ära tippi jäta, see neiu raudselt sülitas su uhaa peale. Mis on veidi kummaline, sest me reeglina ei käi nurgatagustes urgastes söömas, vaid pigem sellistes fääntsides, ülehinnatud einelates. Aga teenindus paneb alati kulme kergitama.
P.S. Fotod on kõik tehtud restoranis "Moon".
P.S.S. Vist ikka kulusid marjaks ära need jutumärgid?
Kommentaarid
Postita kommentaar