"Lady Chatterley armuke"

"Lady Chatterley's Lover"

D. H. Lawrence

Tõlkinud Mati Soomre

Kirjastus Tänapäev, 2007

359 lk


See raamat tekitas minus mitmeid vastuolulisi tundeid. Tegemist on klassikuga ja saan aru, et selle ilmumise ajal oli tegemist mõnevõrra šokeeriva ja uudse lähenemisega. Lugu räägib igavlevast kõrgklassi prouast, kelle mees on jäänud halvatuks ning kuigi naine temasse kiindus just tolle terava mõistuse ja sügavate ideede tõttu, siis aja jooksul hakkas ta nende samade omaduste pärast oma meest põlgama. Leedi Chatterleyl tekib üsna romaani alguses lühike armusuhe ühe samast seisusest mehega, kelles ta pettub, kui mees ühel hetkel avaldab, et teda tüütab tohutult see, et naised ei suvatse meestega samaaegselt orgasmini jõuda. Eks ole, ja meie naised väidame, et meeste ausus meile hirmsasti meeldib! Sellisest meeste poolsest reetlikusest kaotab kangelanna mõneks ajaks eluisu ning kuivetub päris kokku. Aga mitte kauaks. Peagi leiab ta end alamast soost mehe all ja nii sünnibki romaan.

Nagu öeldud, ma mõistan, miks seda klassikaks peetakse. Midagi sellist polnud varem avaldatud ning kuuekümnendate seksrevolutsioon oli alles järgmise põlvkonna teema. Mõnedel andmetel oligi seksrevolutsioon Ameerikas alguse just kõne all olevast romaanist saanud. Mõte sellest, et ka naised võiksid huvi seksi vastu või koguni iha tunda, oli enamikele veel võõras. Aga tänasel päeval seda lugeda on häiriv. Minu jaoks oli.

Alustaks sellest, et no mida teab mees naise seksuaalsusest ja sellest, kuidas naistel ihad tekivad? Kõrval märkusena lisan, et tõesti, naine poleks saanud vähemalt tol ajal sellist teost avaldada, mitte oma nime all. See oleks olnud mõeldamatu. Ka autor mõistis seda ja nii ilmuski romaan tema kodumaal alles 30 aastat pärast selle esmatrükki. Ning kirjastus kaevati kohtusse romaanis esineva vulgaarse kõnepruugi (mõelda, kasutati sõna "vitt") ja amoraalse sisu eest. Aga mina ei suutnud ühtegi rida võtta ilma ninakirtustuseta. Püüdsin endale küll meelde tuletada, et seksuaalsus on miski, mis ei väljendu kõigil ühel viisil ja ilmselt on ka naisi, kes tunnevadki täpselt nii nagu David Lawerence Connie emotsioone kirjeldab, kuid keeruline oli.

Kuidas ta siis kirjeldab? Põhimõtteliselt piisab naisele sellest, et kena mees oma pea tema sülle paneb ja naine on kohe valmis. Samuti on naine pärast vahekorda võimetu midagi mõtlema ja asjadest aru saama, selleks peab ta tingimata maha istuma ja sügavalt järele mõtlema. Naistel on keeruline tunda iha intellektuaalsete meeste vastu, neil on vaja füüsiliselt atraktiivset ja jõulist meest, kes palju ei räägi, see-eest aga tegutseb meelekindlalt. Seksist naised omaette olles ei fantaseeri. Neil on tingimata vajalik visuaali, mis on käeulatuse. Andke mulle andeks, aga see kõlab minu, kui vähe haritud inimese, jaoks kahtlaselt sarnaselt sellele, mida ma olen kuulnud hoopis meeste seksuaalse tungi kohta. Kuigi romaani lugedes jääb mulje, et mehed, need haritud ja peenetundelised, on ihast naise keha järele täiesti vabad. Meestele pakub naudingut naiste seltskond, nad suhtuvad neisse, kui inimestesse, ega näegi neis naiselikke jooni. 

Naised romaanis on kõik lihtsakesed, keda on kerge võluda, kellel puuduvad oma originaalsed mõtted ja keda on kerge rivist välja viia. Ehk siis just nii nagu tol ajal ideaalset naist portreteeriti. Vaikne, malbe, kuulab suu ammuli ja silmad avali igat silpi, mis tähtsate meeste suust pudeneb, ning tema elu ainus mõte ja väärtus on oma üsas last kanda. 

See, kuidas naisi romaanis kujutleti, ärritas mind tohutult.

Teisalt jälle mõtlen, et ehk olen ebamõistlikult kriitiline. Jah, rabedalt ja karedalt on kirjutatud. Selline tunne, nagu puuraidurile oleks pastakas pihku surutud, et noh, kirjuta nüüd romaan. Mis mõistagi ei tähenda, et puuraiduril ei võiks hell ja peenetundeline eneseväljendusstiil olla, aga vast saate aru, mida mõtlen. Kuid teemad, mis romaani läbivad on märk tolleaegsest ajastust. Hariduse kättesaadavus naistele ja lihtrahvale, suhted erinevate seisuste vahel, suhted meeste ja naiste vahel, kristlikest väärtustest loobumine ja vabam suhtumine abieluvälistesse seksuaalsuhetesse, naistele sõnavabaduse andmine. Tugevalt oli rõhutatud ka seda, et probleem afääris polnud mitte see, et abielunaine läks otsima seksuaalset rahuldust mujalt, vaid selles, et ta läks seda tegema alamast seisust mehe juurde. 

Nii et kes suudab naiivsevõitu ülesehitusest ja veidi pilla-palla mõtetest end läbi närida, siis omamoodi sammas on see raamat kultuuriliselt kindlasti. Ma isegi arvan, et kui oleks seda lugema juhtunud varastes kahekümnendates, siis oleks see võinud mulle ka meeldida. Paraku olen elus palju paremini kirjutatud raamatuid lugenud ja see jäi minu jaoks lahjaks. 

Kommentaarid