Asi pole sinus vaid minus

Kurtsin hiljuti sõbrannade grupis, et mees, kes mulle väga meeldib, ei ilmuta minu vastu samasugust entusiasmi ja mehepoolne ebajärjekindlus tekitab minus segadust ning terve hulga ebamugavaid irratsionaalseid mõtteid ja emotsioone. Tüdrukud ütlesid, et sa ju tead, mida see tähendab: kui mees on huvitatud, siis sa tead, kui sa kahtled, siis ei. "Aga saa aru, et asi pole sinus, vaid temas."

Kuldsed sõnad. Ma olen neid kuulnud, neid lausunud ja endale meelde tuletanud. Asi pole selles, et minust ei piisa või mind on liiga palju, asi on mehes, kes otsib naises mingeid teisi väärtusi, kui mina parasjagu pakun. 

Ja ometi. 

Kaua võib endale kinnitada, et asi pole minus vaid kõigis neis teistes? Sajad vestlused kohtinguäppides, kümned kohtingud, ja isegi mõned suhtelaadsed tooted, kõik edutud. Statistika ei kinnita paraku seda kaunist mõtet, et asi pole minus. 



Vallalisusel on palju eeliseid. Ma olen absoluutselt nõus ja elav tõestus selle kohta, et suhtes olemine ei tee kedagi õnnelikuks. Õnn seisneb teistes asjades. Vallalisus pole ka puue. Ainult, et kui minu südamesoov ei ole olla igavesti üksi ja ma teadlikult ning süstemaatiliselt selle nimel pingutan, et leida keegi, keda armastada ja kes armastaks mind, siis paratamatult tekib vahel küsimus, et aga äkki siiski on asi minus, mitte neis?

Ja see pole enesehaletsuse koht, kus ma nuuksun ja norin lugejatelt virtuaalset paid ja kinnitust, et sa oled suurepärane, imeline, ilus, võrratu ja sa väärid ainult kõige paremat elus. Ma tean seda. Ma olen veendunud selles, et ma vääringi võimatult imalat ja öökimaajavalt roosamannalist õnne ja armastust. Ma tean seda, sest see on just sedasorti kiindumus ja armastus, mida ma ise pakun. Ja kuigi ma olen suurema osa oma elust raisanud sellele, et seda armastust pähe määrida meestele, kes seda ei taha, pole küsinud, ega - kui nüüd ebamugavalt aus olla - väärigi, siis lõpuks olen ma jõudnud selleni, et ma väärtustan end ja ootan samasugust panust vastu. 

Ometi.

Pärast igat meest, kes on minus huvi tekitanud ja vaikselt eemale libisenud, käib mu peast läbi mõte, et võib-olla see, mida ma pakun, pole piisav? Võib-olla asi on siiski minus? 

Kommentaarid