Wall Streeti hunt

Raha, kui selline on minu jaoks ebaoluline element. Kui saaks üldse ilma selleta, siis ma oleks küllalt rahul. Aga ei saa. Mitte maailmas, kus me praegu elame. Üleliia pole mul raha kunagi olnud, pigem jääb ikka puudu. Aga hing on sees, riided seljas ja katus pea kohal - rohkem polegi ju vaja. Kõik mis üle selle, on juba luksus. Raha saan mina peaasjalikult tööl käimise eest (jah, ma käin tööl, mitte ei tee tööd, minu töö eripära). Natuke laekub ka lastetoetust ja alimente. Kõik. Rohkem sissetulekuid mul pole. Väga harva esineb olukordi, kus ma teen midagi ekstra ja selle eest veidi juurde teenin. Ise ma selliseid olukordi ei otsi, puht juhuslikult koperdan nende otsa.

Aga seose uue mööbli soetamisega, otsustasin vanade arvelt veidi teenida. Panin oma vana mööbli osta.ee-sse oksjonile. Mõttega, et kena kui keegi lihtsalt ära viib vana kola ja eriti vahva, kui ma sealt veel poistele kommiraha saaks. Olen kunagi varem ka paar-kolm asja niimoodi müünud ja tegelikult kõik on ära läinud. Kui on vähegi normaalne hind. Isegi mu vana pesumasin osteti ära, varuosadeks. Mul oli ainult hea meel. Kui ma oleks lihtsalt lasknud ära viia, siis oleksin kak minimum 15 euri selle lõbu eest välja pidanud käima. Aga nii sain hoopis ise seda va kõlisevat. Suurest õnnest ostsin lastele kommi ja endale veini. Sest säästmine on nõrkadele. Raha peab ikka ringluses olema.

Time Square. 
Tõestus sellest, et in order to make money, you'll first have to spend it.

Igatahes, panin siis kolm asja müüki ja kõige keerulisem on neile hind külge mõelda. Sest, nagu ikkagi emotsionaalne väärtus ja samas tahaks siiski lahti ka saada. Kuna ma eelmisel aastal ka ühe kapi müüsin ja selle eest peaaegu nelikümmend euri teenisin, siis mõtlesin, et kui ma nüüd kõigi nende kolme eest kokku 40 saaks, siis oleksin täitsa rahul. Või kui vähemalt niipaljugi saaksin, et see Volli tahmapuhastus üritus kinni katta.

Lastetoa kummut.

Teate, päris lõbus on oma asju müüa. Kui neid keegi ikka tahab. Sest esialgu näib, et keegi väga ei taha. Ja siis ühekorraga nagu kõik tahavad. Ja juba hakkadki unistama. Mõtled, et okei, autoremondi kulu on juba kaetud, mida ülejäänuga nüüd teha? Vaatad juba uut mööblit, mida osta. Veel hakkad nuputama, et mis müügikõlbulikke asju sul veel kapis laokil on. Noh, mingid kingad on, vaevalt kantud, sest jalanumber läks vahepeal kaks numbrit väiksemaks. Siis mul on seal veel mingid parukad (ärge küsige). Uurisin, keegi veel müüb parukaid. Kui ma enda omad poole soodsamalt müüki paiskan, siis äkki isegi näkkab?

Tualettlaud.

Kui ma nüüd hoolikalt järele mõtlen, siis mul on ju keldris veel igasugust kraami, mida äkki keegi tahab. Mingid pildid ja lillepotid. Sest keldrisse peabki ruumi juurde tegema. Suverehvid vajavad kodu.

Kapp.

Aga oma vana kola eest sain ma veidi üle 100 euri. See kopikas läks loomulikult juba ringlusesse. Aga nii, mingite investeeringute, aktsiate, bitcoinide ja muu voodooga ma ei tegele.

Kommentaarid