Miks head mehed on tegelikult halvad

Ma arvan, et mul on elus meestega vedanud. Ma olen enamasti koperdanud väga 5+ meeste otsa. Ei ole keegi mind klohminud, raha kasiinos maha mänginud või purupurjus ukerdades koju koperdanud. Samuti on kõigiga säilinud normaalne suhtlus ka pärast romantilise suhte lõppu. Pole selliseid mehi, keda nähes tahaks teeselda, et ma teda ei tunne. Isegi oma laste isa kohta pole mul väga palju halba öelda. Alimente maksab ja minu kohta piinlike detaile ei avalda. Kui paljud lahutatud naised sama öelda saavad?

Miks ma siis ütlen, et head mehed on tegelikult halvad? Sellepärast, et nad on panevad naisi uskuma, nagu nad vääriksidki printsessina kohtlemist. Mis teeb iga potentsiaalse uue suhte alguse väga keeruliseks. Maakeeli öelduna - latt on liiga kõrgeks aetud.

Mõelge ise. Kui mul oleks olnud mees kes peksab, joob ja laristab, siis oleks 1000 korda lihtsam leida meest, kes oleks "aga ta vähemalt ei peksa". Ja sellest järgmine tase oleks juba "aga ta vähemalt ei laaberda". Ning siis juba "aga ta vähemalt ei joo". Mõistetavalt tekib nüüd küsimus, et kui mu laste isa nii awesome oli, siis milleks üldse lahutada? Noh, kuna mina eeldasin, et paketi juurde "hea mees" käib ka "ei tõmba ringi".

Nüüd ma olengi üksik. Ootan meest (justnimelt ootan, mitte ei otsi), kes oleks truu, ei jooks rohkem kui mina (sest olgem ausad, väga keeruline oleks täiskarsklase kõrval elada), ei oleks vägivaldne ja oleks kokkuhoidlik (sest mina ei ole ja üks täiskasvanud inimene võiks ju peres siiski olla). Ja mulle näib see võimatu missioonina.



Ma olen nüüd põhimõtteliselt 5 aastat vallaline olnud ja kõik mehed, kes on minu vastu vähegi huvi ilmutanud on sellised kehvakesed 3 -. Mõni 4 + on ka olnud, aga mulle ju enam ei kõlba. Ma tahaks nüüd vähemalt 5 + + või lausa 6 kohata. Nõmedad head mehed on mu kõigi normaalsete jaoks ära rikkunud!

Kommentaarid