Endalegi üllatuseks avastasin hiljuti, et olen viimased 4,5 aastat suhteliselt korralikult trennis käinud. Erinevaid stiile harrastanud ja leidnud enda jaoks sellise kuldse kesktee. Mainisin seda ka oma ülemusele, nii muuseas ja too küsis, et kas mul sellest kasu ka on olnud. Noh, loogiline küsimus iseenesest. Kui ma kuuleks, et keegi mingi projektiga pool dekaadi on tegelenud, siis ma ka ilmselt tahaks teada, et kuhu siis sellega jõutud on.
Kui ma trennis käimisega alustasin, siis oli mul kaks eesmärki. Võtta kaalust maha (surprise - surprise!) ja kasvatada võhma. Võhma olen küll juurde saanud ja enam ei hakka pärast 10 meetrist sörki bussi peale lõõtsutama. Vahel isegi meelega jooksen bussi peale, et näha, kas ma jõuan ja kui kiiresti hingeldama hakkan. (Lollakas, ma tean!)
Aga selle kaaluga on nii, et trenniga kaalust maha ei saa. Ma üldse ei saa aru nendest, kes trenniga kaalu kaotavad. Minul on peaasjalikult kaks põhjust, miks trenniga kaal ei lange. Esiteks, ma arvan, et kui ma olen mingeid hantleid käristanud ja natuke ellipsi peal puusa hööritanud, siis olen mõnusa rammusa koorekoogi ära teeninud juba küll. Ma ei pea hakkama seletama, kui palju kaloreid ma oma 56 kilo juures tunni jooksul üldse suudan põletada. Okei, vähe. Lihtsalt häbematult vähe! Kord kuulasin pealt, kuidas kaks neiut jutustasid pärast kardiotrenni, et põletas tunni jooksul 456 kcal. Minu monitor näitas pärast sama trenni õnnetut 198 põletatud kcal. Nagu üle poole vähem kui nendel! Noh ja saate ise ka juba aru, et mingis tavalises koogis on 100 gr juba vähemalt 355 kcal. Arvutage ise, kui mitu trenni ma pean tegelikult tegema, et seda kooki süüa, eeldades, et ma soovin kaalu langetada. Jah, seda minagi (kirub).
Teiseks, mis mu kaal trennis ei lange on see, et kui ma lõpuks lõpetasin enda kookidega premeerimise ja hakkasin hoopis kodujuustu ja proteiinišeike magustoiduks tarvitama, siis juhtus selline asi, et mul hakkasid mingid lihase moodi asjapulgad arenema. Ja lihas, mu kallid lugejad, teadagi kaalub.
Seega, kes veel juhuslikult ei teadnud ja mõtleb, et läheks ajaks ennast rannavormi, teeks trenni ja kaotaks kaalu, siis ärge parem vaeva nähke. Tahate kaalu kaotada, hoidke ennast igasugustest treeningsaalidest ohutus kauguses. Kaal kaob, kui te sööte kalorivaeseid toite. Keegi ei taha seda kuulda ja loodavad, et nad on erilised ja värki. Ei, ei ole. Kõik on samasugused.
Samas, kaal ei ole kõik. Mul võttis väga kaua aega, et sellest aru saada. Praegu, kaaludes 56 kilo (hommikul kaalusin, tõesõna) kannan ma suurust 34. Võrdluseks aeg, mil ma trenni ei teinud, kaalusin 51 kg ja kandsin suurust 38.
Üks konkreetne kasu, mida ma ise välja tuua oskan, pole üldse seotud füüsisega. See on see emotsioon, mida ma trennist saan. Adrenaliin, endorfiin, dopamiin või mis iganes selle hormooni nimi on, mis vallandub. See laks on lihtsalt, noh, nagu Sal-Saller ükskord sellest jalgpallist laulis. Nii et, otsustage ise, kas trennist on olnud kasu.
 |
| Joosta jaksan, ära ei kärvanud. Kas see just medaliväärne saavutus on, see on pisut teine jutt. |
Kui ma trennis käimisega alustasin, siis oli mul kaks eesmärki. Võtta kaalust maha (surprise - surprise!) ja kasvatada võhma. Võhma olen küll juurde saanud ja enam ei hakka pärast 10 meetrist sörki bussi peale lõõtsutama. Vahel isegi meelega jooksen bussi peale, et näha, kas ma jõuan ja kui kiiresti hingeldama hakkan. (Lollakas, ma tean!)
Aga selle kaaluga on nii, et trenniga kaalust maha ei saa. Ma üldse ei saa aru nendest, kes trenniga kaalu kaotavad. Minul on peaasjalikult kaks põhjust, miks trenniga kaal ei lange. Esiteks, ma arvan, et kui ma olen mingeid hantleid käristanud ja natuke ellipsi peal puusa hööritanud, siis olen mõnusa rammusa koorekoogi ära teeninud juba küll. Ma ei pea hakkama seletama, kui palju kaloreid ma oma 56 kilo juures tunni jooksul üldse suudan põletada. Okei, vähe. Lihtsalt häbematult vähe! Kord kuulasin pealt, kuidas kaks neiut jutustasid pärast kardiotrenni, et põletas tunni jooksul 456 kcal. Minu monitor näitas pärast sama trenni õnnetut 198 põletatud kcal. Nagu üle poole vähem kui nendel! Noh ja saate ise ka juba aru, et mingis tavalises koogis on 100 gr juba vähemalt 355 kcal. Arvutage ise, kui mitu trenni ma pean tegelikult tegema, et seda kooki süüa, eeldades, et ma soovin kaalu langetada. Jah, seda minagi (kirub).
 |
| Minu ühe nädala jooksul põletatud kalorite hulk. Arvestage, et tegin ka trenni. Need on need roheliste tärnikestega päevad. |
Teiseks, mis mu kaal trennis ei lange on see, et kui ma lõpuks lõpetasin enda kookidega premeerimise ja hakkasin hoopis kodujuustu ja proteiinišeike magustoiduks tarvitama, siis juhtus selline asi, et mul hakkasid mingid lihase moodi asjapulgad arenema. Ja lihas, mu kallid lugejad, teadagi kaalub.
Seega, kes veel juhuslikult ei teadnud ja mõtleb, et läheks ajaks ennast rannavormi, teeks trenni ja kaotaks kaalu, siis ärge parem vaeva nähke. Tahate kaalu kaotada, hoidke ennast igasugustest treeningsaalidest ohutus kauguses. Kaal kaob, kui te sööte kalorivaeseid toite. Keegi ei taha seda kuulda ja loodavad, et nad on erilised ja värki. Ei, ei ole. Kõik on samasugused.
Samas, kaal ei ole kõik. Mul võttis väga kaua aega, et sellest aru saada. Praegu, kaaludes 56 kilo (hommikul kaalusin, tõesõna) kannan ma suurust 34. Võrdluseks aeg, mil ma trenni ei teinud, kaalusin 51 kg ja kandsin suurust 38.
Üks konkreetne kasu, mida ma ise välja tuua oskan, pole üldse seotud füüsisega. See on see emotsioon, mida ma trennist saan. Adrenaliin, endorfiin, dopamiin või mis iganes selle hormooni nimi on, mis vallandub. See laks on lihtsalt, noh, nagu Sal-Saller ükskord sellest jalgpallist laulis. Nii et, otsustage ise, kas trennist on olnud kasu.
Kommentaarid
Postita kommentaar