Tänane lugu on pisut rõve ja nõrganärvilistele ei sobi. Räägin ausalt ja filtrita. Kui tunnete, et pealkirjas toodud sõna teid rahutuks muutis, siis on mõistlik edasi mitte lugeda.
Lahutades olin ma mures kahe asja pärast. Kuidas ma rahaliselt toime tulen ja kuidas ma seksita hakkama saan. Rahaline olukord ei ole probleemiks osutunud. Seksiga on kurvemad lood.
Asi pole ju selles, et seksi ei saaks. Pakkumisi on küll. Rohkem isegi kui mulle tunnistada meeldiks. Ei pea isegi küsima seda. Seksi on kergem saada, kui Rimi kampaaniakleepse. Oled lihtsalt õigel ajal õiges kohas ja see kuidagi iseenesest kerkib üles (no pun intended). Peab lausa ette vaatama, et juhuslikult selle otsa ei koperda. Ajastu ilming. Midagi intiimset ja privaatset on muudetud nii odavaks, et kohati on isegi piinlik tunnistada, et sulle see toiming meeldida võiks. Pigem on coolim olla aseksuaalne. See on moodne ja trendikas.
Seega: soov, vajadus ja võimalus on. Miks siis mitte?
Ma usun, et paljud mu lugejaist ei saa minust aru. Mulle on otse näkku öeldud, et ma olen lihtsalt loll, et ennast justkui "hoian" millegi või kellegi jaoks. Mida siin enam hoida on? Mind on päris korralikult läbi tõmmatud ja trööbatud. Midagi neitsilikku ega rikkumata seal allkorrusel enam alles pole. Meestele ei lähevat korda, kui paljud seda põldu enne teda kündnud on. Pigem eelistavat moodne mees naist, kes on oma seksuaalsusega sina peal ja teab mida ta tahab ning pole liialt häbelik seda ka küsida. Just naised, kellel on vähem kogemust tunduvad hirmuäratavad. Kes teab milline ta sängis on. Äkki lamab nagu meritäht. Või läheb hulluks ja murrab mõne hella organi pooleks. Moraalne puhtus on tülikas taak, millest on parem üldse mitte valju häälega rääkida.
Olen selle enda jaoks argumenteerinud järgmiselt. Ma vaatan mida ma tarbin. Ma jälgin seda mida söön, joon, sisse hingan ja peale määrin. Kui ma olen sellistes asjades nii valiv ja kontrolliv, siis miks ma peaksin seksi kuidagi lõdvamalt suhtuma? Väheoluline pole ka asjaolu, et ma ei ela üksi. Kuidas ma peaksin oma lastele silma vaatama, kui igal nädalavahetusel mõni uus ja võõras mees aovalges mu magamistoast välja hiilib?
Sellist asja, nagu kohustuste vaba seks ei ole olemas. Sellel on pea alati ettearvamatud tagajärjed. Sinu jaoks võib see ju olla lihtsalt moodus, kuidas pingest vabaneda, aga kas sa saad tegelikult garanteerida, et teine inimene sama tunneb?
Minu ühel sõbrannal* tekkis suhe mehega. Mehega, kes eelistas kondoomita vahekorda. Mul on raske hinnata, mis neiul peas toimus kui ta sellega nõustus. Paar nädalat hiljem sai ta teada, et mehel on kodus naine. Ja veel kümme päeva hiljem sai teada, et tal on klamüüdia. Just sellised lood panevad minu jalad väga kindlalt risti. Ausalt, tänasel päeval olen ma seksi suhtes nii ära hirmutatud, et ma ei laseks vist mehel ennast suu peale suudeldagi, enne kui tal on mulle arstitõendit näidata.
Seks ise meeldib mulle (vähemalt meeldis siis kui ma sellega veel tegelesin). Ma tunnen sellest endiselt puudust. Õnneks pole ma seksisõltlane ja suudan oma tunge talitseda. Olen avastanud, et teatud määrani aitab kõva trenn selle tungiga toime tulla. Sa oled lihtsalt nii väsinud, et ei jaksa. Ajaga läheb ka lihtsamaks, sest sa hakkad vaikselt unustama, et kuidas see oli ja miks sulle üldse meeldis. Eneserahuldamine ei aita seksitungiga toime tulla. Samuti ei aita ka porno vaatamine. Need hoopis toidavad koletist su sees ja muudavad himu veelgi suuremaks. Ka romantilistest filmidest ja romaanidest on mõistlik eemal hoida. Isegi mõned muusikapalad võivad teatud võnkeid tekitada (ma ei räägi ainult mahedast saksofoni muusikast).
Olen endale ümber ehitanud müüri, millest ma konkreetseid laineid sisse ei lase. Umbes nagu suhkruhaige ei peaks ronima kondiitriärisse või alkohoolik viinapoodi. Nii hoidun mina ka täiesti teadlikult teatud tegevustest ja seltskonnast. Sest ma hoian ennast. Hoian ennast enda jaoks. Et mul poleks häbi endale hommikul peeglist otsa vaadata. Et ma ei peaks muretsema oma maine pärast. Et mul poleks piinlik oma lastele anda seksuaalkasvatust. Et ma ei peaks pabistama võimaliku raseduse pärast. Et ma ei peaks närvitsema suguhaiguste hirmus.
*Sõbranna on päris, ei räägi seekord endast.
 |
| Twoology.com |
Lahutades olin ma mures kahe asja pärast. Kuidas ma rahaliselt toime tulen ja kuidas ma seksita hakkama saan. Rahaline olukord ei ole probleemiks osutunud. Seksiga on kurvemad lood.
Asi pole ju selles, et seksi ei saaks. Pakkumisi on küll. Rohkem isegi kui mulle tunnistada meeldiks. Ei pea isegi küsima seda. Seksi on kergem saada, kui Rimi kampaaniakleepse. Oled lihtsalt õigel ajal õiges kohas ja see kuidagi iseenesest kerkib üles (no pun intended). Peab lausa ette vaatama, et juhuslikult selle otsa ei koperda. Ajastu ilming. Midagi intiimset ja privaatset on muudetud nii odavaks, et kohati on isegi piinlik tunnistada, et sulle see toiming meeldida võiks. Pigem on coolim olla aseksuaalne. See on moodne ja trendikas.
Seega: soov, vajadus ja võimalus on. Miks siis mitte?
Ma usun, et paljud mu lugejaist ei saa minust aru. Mulle on otse näkku öeldud, et ma olen lihtsalt loll, et ennast justkui "hoian" millegi või kellegi jaoks. Mida siin enam hoida on? Mind on päris korralikult läbi tõmmatud ja trööbatud. Midagi neitsilikku ega rikkumata seal allkorrusel enam alles pole. Meestele ei lähevat korda, kui paljud seda põldu enne teda kündnud on. Pigem eelistavat moodne mees naist, kes on oma seksuaalsusega sina peal ja teab mida ta tahab ning pole liialt häbelik seda ka küsida. Just naised, kellel on vähem kogemust tunduvad hirmuäratavad. Kes teab milline ta sängis on. Äkki lamab nagu meritäht. Või läheb hulluks ja murrab mõne hella organi pooleks. Moraalne puhtus on tülikas taak, millest on parem üldse mitte valju häälega rääkida.
Olen selle enda jaoks argumenteerinud järgmiselt. Ma vaatan mida ma tarbin. Ma jälgin seda mida söön, joon, sisse hingan ja peale määrin. Kui ma olen sellistes asjades nii valiv ja kontrolliv, siis miks ma peaksin seksi kuidagi lõdvamalt suhtuma? Väheoluline pole ka asjaolu, et ma ei ela üksi. Kuidas ma peaksin oma lastele silma vaatama, kui igal nädalavahetusel mõni uus ja võõras mees aovalges mu magamistoast välja hiilib?
Sellist asja, nagu kohustuste vaba seks ei ole olemas. Sellel on pea alati ettearvamatud tagajärjed. Sinu jaoks võib see ju olla lihtsalt moodus, kuidas pingest vabaneda, aga kas sa saad tegelikult garanteerida, et teine inimene sama tunneb?
 |
| sinnue.com |
Minu ühel sõbrannal* tekkis suhe mehega. Mehega, kes eelistas kondoomita vahekorda. Mul on raske hinnata, mis neiul peas toimus kui ta sellega nõustus. Paar nädalat hiljem sai ta teada, et mehel on kodus naine. Ja veel kümme päeva hiljem sai teada, et tal on klamüüdia. Just sellised lood panevad minu jalad väga kindlalt risti. Ausalt, tänasel päeval olen ma seksi suhtes nii ära hirmutatud, et ma ei laseks vist mehel ennast suu peale suudeldagi, enne kui tal on mulle arstitõendit näidata.
Seks ise meeldib mulle (vähemalt meeldis siis kui ma sellega veel tegelesin). Ma tunnen sellest endiselt puudust. Õnneks pole ma seksisõltlane ja suudan oma tunge talitseda. Olen avastanud, et teatud määrani aitab kõva trenn selle tungiga toime tulla. Sa oled lihtsalt nii väsinud, et ei jaksa. Ajaga läheb ka lihtsamaks, sest sa hakkad vaikselt unustama, et kuidas see oli ja miks sulle üldse meeldis. Eneserahuldamine ei aita seksitungiga toime tulla. Samuti ei aita ka porno vaatamine. Need hoopis toidavad koletist su sees ja muudavad himu veelgi suuremaks. Ka romantilistest filmidest ja romaanidest on mõistlik eemal hoida. Isegi mõned muusikapalad võivad teatud võnkeid tekitada (ma ei räägi ainult mahedast saksofoni muusikast).
Olen endale ümber ehitanud müüri, millest ma konkreetseid laineid sisse ei lase. Umbes nagu suhkruhaige ei peaks ronima kondiitriärisse või alkohoolik viinapoodi. Nii hoidun mina ka täiesti teadlikult teatud tegevustest ja seltskonnast. Sest ma hoian ennast. Hoian ennast enda jaoks. Et mul poleks häbi endale hommikul peeglist otsa vaadata. Et ma ei peaks muretsema oma maine pärast. Et mul poleks piinlik oma lastele anda seksuaalkasvatust. Et ma ei peaks pabistama võimaliku raseduse pärast. Et ma ei peaks närvitsema suguhaiguste hirmus.
*Sõbranna on päris, ei räägi seekord endast.
Mnjah, mina olen sellessuhtes samasugune et suudan seksuaalvahekorda astuda vaid siis, kui olen tõsises (loe: reaalselt tõsises, kus pole sellist ''oleme me paar või mitte'' asja nagu tänapäeval moes on) suhtes. Igasugused ''let's keep it casual'' või ''üheöösuhted'' on minu jaoks välistatud, sest mul tekivad kohe tunded ja pole vaja seda jama, et tunda ennast hiljem mingi mehe pärast halvasti. Ja see on okei, et tekivad tunded. Tänapäeval on naistel moes proovida olla nagu mehed, et mängida seks-ilma-tunneteta mängu, aga ma arvan et vähemalt pooled nendest naistest pole reaalselt õnnelikud. Võibolla eksin.
VastaKustutaJah, mulle ka tundub, et naised just nimelt "mängivad" seda mängu, et nad on nagu mehed, selleks et meestele meele järele olla. Lõpuks on ikka õnnetud, kui nendel tekivad tunded, aga mehel mitte. Siis ütlevad, et neid kasutati ära.
KustutaMa olen ka selline, et väga kiiresti võivad tugevad tunded tekkida. Reeglina ühepoolsed 😀. Tunneksin ennast kohutavalt, kui püüaksin teeselda, et "ah, mida iganes, mul savi, oleme casual semud edasi"