Ühel õhtul, kui väljas oli juba suur öö saabunud, veeres vaikselt sahisedes minu akna alla tumedate klaasidega Auto. Selline soliidne, ilusate suurte hõbehallide velgedega. Avanes juhipoolne uks ning välja libises Adi dressides mehemürakas. Jalas koletossud ja tihedalt ümber kerelihaste liibumas wifebeater T-särk. Kaelas rippumas pöidlajämedune kuldkett. Mees viskas kiire altkulmu pilgu ümbrusele ja minu õnn, et ta mind aknal ei näinud. Tõmbas käega läbi siilisoengu ja sülitas läraka sülge asfaldile.
Seisis tähtsalt auto kõrval ja kulistas energiajooki. Heitis aegajalt närvilisi pilke sõiduki pagasniku suunas ja näppis oma nutitelefoni. Iga minuti möödumisel muutusid närvilised pilgud tagaluugi suunas aina tihedamaks ja ma juba jõudsin mõelda, et tal seal mõni kinniseotud tütarlaps vedeleb.
Keegi helistas talle. Kõne oli lühike. Ilmselt stiilis: "Kotkas on maadunud." "Pistrik lähenemas." Kõne lõppedes asus noormees lõpuks pagasiluuki avama. Ajasin kaela eriliselt pikaks, et ennast kardinate tagant mitte paljastada. Pagasniku tuli läks põlema ja seal see oli. Salakaup. Odav Läti alkohol.
Mees tõstis paar kasti õlut tänavasillutisele ja hakkas hoolega pagasniku külge sõrmega nühkima, ju ta avastas sealt mõne pleki, mis oli autot küürides kahe silma vahele jäänud. Peagi ilmus ka "ostja". Tühja titevankriga. Ladus oma saagi vankrisse, viskas kastidele roosa tekikese peale, vahetas Mehega mõne vaoshoitud lause, surus kätt ja kadus öhe.
Mees käis veel ümber Auto, luges kaste kokku, paigutas neid pagasis ümber ja tegi telefonikõnesid. Toksis tossuninaga rehve ja kükitas mõned korrad esistanget uurima. Tõstis paar kasti alkoholi tänavale ja heitis uuriva pilgu pagasiruumi. Mingi pleki leidis sealt veel. Niisutas keelega pöialt ja hõõrus kulmukortsutades pakiruumi kangast. Sulges lõpuks pehme plaksuga tagaluugi, haaras kastid sülle ja kõndis minema.
Hommikul polnud ei autot ega Meest. Oli ta seal üldse, või nägin ma und?
Seisis tähtsalt auto kõrval ja kulistas energiajooki. Heitis aegajalt närvilisi pilke sõiduki pagasniku suunas ja näppis oma nutitelefoni. Iga minuti möödumisel muutusid närvilised pilgud tagaluugi suunas aina tihedamaks ja ma juba jõudsin mõelda, et tal seal mõni kinniseotud tütarlaps vedeleb.
Keegi helistas talle. Kõne oli lühike. Ilmselt stiilis: "Kotkas on maadunud." "Pistrik lähenemas." Kõne lõppedes asus noormees lõpuks pagasiluuki avama. Ajasin kaela eriliselt pikaks, et ennast kardinate tagant mitte paljastada. Pagasniku tuli läks põlema ja seal see oli. Salakaup. Odav Läti alkohol.
Mees tõstis paar kasti õlut tänavasillutisele ja hakkas hoolega pagasniku külge sõrmega nühkima, ju ta avastas sealt mõne pleki, mis oli autot küürides kahe silma vahele jäänud. Peagi ilmus ka "ostja". Tühja titevankriga. Ladus oma saagi vankrisse, viskas kastidele roosa tekikese peale, vahetas Mehega mõne vaoshoitud lause, surus kätt ja kadus öhe.
Mees käis veel ümber Auto, luges kaste kokku, paigutas neid pagasis ümber ja tegi telefonikõnesid. Toksis tossuninaga rehve ja kükitas mõned korrad esistanget uurima. Tõstis paar kasti alkoholi tänavale ja heitis uuriva pilgu pagasiruumi. Mingi pleki leidis sealt veel. Niisutas keelega pöialt ja hõõrus kulmukortsutades pakiruumi kangast. Sulges lõpuks pehme plaksuga tagaluugi, haaras kastid sülle ja kõndis minema.
Hommikul polnud ei autot ega Meest. Oli ta seal üldse, või nägin ma und?
Kommentaarid
Postita kommentaar