Kuidas ma Ameerikas paksuks ei läinud

Niisiis, sellest ma juba kirjutasin, et trenni ma ei teinud. Teate, mis teiega juhtub, kui te olete harjunud iga nädal kolm kuni neli korda trenni tegema ja siis lõpetate? Mitte midagi. Esialgu. Kohev tunne on küll ja hirm, et kõik suure valuga välja teenitud lihased surevad oma loomulikku surma ning rasvapolster hiilib nende asemele. Sest sööte ju ikka samamoodi kui trenni tehes. Lihtsalt kalorid jäävad kõik kenasti alles, põletamata.


Mingi Itaalia restoran, nime ei mäleta. Manhattan. 

No ja kes poleks kuulnud lugusid sellest, kui räigelt ülekaalulised ameeriklased on? Sest nad söövad ebatervislikult ja palju. Ja joovad magusaid jooke. Ja kuidas õblukesed eurooplased tulevad USAst kolmekordsetena tagasi jne.


The Dubliner. Hoboken.

Nojah, kõik on õige. Portsjonid on hiiglaslikud. Me tellisime korduvalt 1 keskmise suurusega pitsa, mida sõime kahekesi ja siis sõime seda veel õhtusöögiks ja hommikusöögiks. Ehk kogus, mis on mõeldud ühele inimesele, jätkus kahele eurooplasele kolmeks eineks. Kohvi serveeritakse pooleliitritest topsidest. Juba see on eine omaette. Ja see kõik on naeruväärselt odav. Lisaks, meil oli ju puhkus ja siis võtad ka seda toitumist pisut lõdvemalt. Tahad ju proovida ka teise kultuuri head ning paremat.

Dunkin Donuts New Jearsey.

Aga, kui sa tahad olla tervislik, süüa köögi ja puuvilju, siis peab sul pappi olema. Meil maksab kilo banaane 99 senti. Seal said 1 banaani 79 sendi eest. Oli ka soodsamaid kauplusi, siis said 99 sendi eest tervelt pool kilo banaane. Õunu, tomateid, kurke, avokaadosid ja muid meile tavalisi köögivilju müüakse seal mitte kaaluga vaid tüki kaupa. True story. Meil võttis ka mitu päeva aega, enne kui selle läbi hammustasime. Imestasime, et kuidas meil pidevalt toidupoe arved nii suured on, kui me ainult salatimaterjali ostame. Totud! Oleks pidanud saia ja riisi ostma. Piimad, munad ja liha oli ka palju kallim, kui meie harjunud oleme. Ilmselt suuremates kaubanduskeskustes suurte pakkidega ostes saaks ka odavamalt, aga noh, palju need tibid ikka jaksavad ära hävitada?

Fresh&Co. Hudson river promenaad.
Pildilt pole näha, aga see sepik oli paksult kanafileed ja värskeid köögivilju täis.

Elanikkonna ostujõudlus ilmnes ka tänavapildis. Mida vaesem linnaosa, seda rohkem kiirsöögiputkasid ja vaalamõõdus kodanikke. Manhattani tänavapilt ei erinenud eriti Tallinna omast. Keskmise kehaehitusega kodanikud. Väljaarvatud mehed. Palju treenitumad kui meil kesklinnas vastu jalutavad. Eriti vahva oli Hudsoni jõe promenaadil jalutada. Oli erakordselt palav ja pooled mehed jooksid palja ülakehaga ringi, njämm...

PizzaHut. New Jearsey.

Nii et, kuidas siis ikkagi juhtus nii, et tagasi tulles olin ma hoopis kaalus kaotanud ja midagi ei punnitanud kohtades, kus seda poleks pidanud punnitama? Ilmselt kaks nädalat pole piisavalt pikk aeg et midagi väga hullusti saaks käest minna. Ja loomulikult me kõndisime ka meeletult. Lisaks tegime taimetoidu päevi, väga mõnus oli. Mõjus puhastavalt. Ja vett tarbisime korralikult.

Ihop pannkoogirestoran. New Jearsey.