Üks mõnusamaid asju, on pärast korralikku trenni ronida saunalavale ja lasta kuumusel oma keha paitada. Tunda kuidas soojus esialgu su kopsudesse jõuab ja sealt edasi vereringesse. Selline väike terav valu, mis leiliviskamisega korraks su hingetuks teeb, ainult lisab mõnu.
Saunakombed on kultuuriti erinevad. On maid, kus saunas käivad kõik koos, nii mehed kui naised, noored ja vanad, omad ja võõrad. Mõnel maal/ringkonnas on isegi täiesti aktsepteeritav, et kõik saunalised on oma sünnikostüümis. Aga on ka kultuure, kus koos saunas võivad käia ainult omavahel peresidemetega seotud isikud. (Minu jaoks täiesti uskumatu lugu, et mees (türklane) ei lubanud oma naist (soomlanna) koos sõbrannadega sauna minna, kuna see on nende kultuuris ennekuulmatu lugu, et naised seal kõik paljalt omavahel koos. Naise keha kuulub ju ainult oma mehe silmadele.) Et kellelgi mingeid vallatuid ideid ei tuleks, siis mina isiklikult istun isegi ihuüksi olles saunas täiesti kaetuna. Ja mitte alati selle tõttu, et mul isegi saunas külm on, vaid teistel põhjustel.
Aga räägiks leilist. Kuidas on õige leili visata ja kas peaks üldse kaassaunalistelt luba küsima, kui tahetakse veidi teravamaid elamusi? Ning kuidas on õige leili visata?
Isiklikult mina leian, et tegelikult ei peaks küsima teistelt luba, kui on soov leili juurde saada. Aga samas küsin ise ka alati, viisakusest. Võimalik, et kui ühel päeval kui keegi ütleb ei, siis ütlen mida ma tegelikult sellest lubaküsimise kombest arvan. Kui sa ei kannata kuuma, siis mine välja, istu põrandale lähemale või mida iganes. Saun on püha ja seda mõne linnapreili solaariumis hellaks praetud selja pärast, küll rüvetada ei tohiks.
Rohkem küsimusi tekitab minus endas see, et kuidas on õige leili visata? Kas kuuma või külma veega? Paar kulbitäit või terve pang korraga kerisele lajatada? Ise viskan kaks kuni neli kulbitäit kuuma vett ja ootan kuni vesi aurustub ja kivid kuivad. Vaatan alati suu ammuli neid, kes terve järvetäie allikakülma vett kerisele uhavad ja siis imestavad, et ei tea miks saun täna nii külm on ja auru üldse ei tule. Samas, kes ütleb, et just nii pole õige? Ükskord mu õde tegelikult ütles ka. Ütles, et mis te imestate, kivid ju läbimärjad ja külmad, mis soojust te siis nõnnaviisi taga ajate? Üteldatavad kohkusid päris ära. Häbenesid ja punastasid.
Laupäeval astusin pärast trenni leiliruumi ja see oli nii külm nagu Tootsi saun, tagumik jäi naks ja naks lava külge kinni. Kuna ma ise olin auväärses Eeva kostüümis, siis ei saanud ju vastuvõtu letti ka minna rusikaid viibutama. Palusin siis ühel pahaaimamatul neitsil enda eest rusikaid viibutada. Mõne minutiga oli saun juba oma nimevääriline. Nad vist hoiavad kokku nädalavahetuseti, kui külastajaid vähem. Järgmine kord palun juba pool tundi varem kuumust juurde keerata, et ikka mõnus oleks.
Milliseid kirjutamata saunareegleid teie järgite? Või kuidas leili viskate?
Saunakombed on kultuuriti erinevad. On maid, kus saunas käivad kõik koos, nii mehed kui naised, noored ja vanad, omad ja võõrad. Mõnel maal/ringkonnas on isegi täiesti aktsepteeritav, et kõik saunalised on oma sünnikostüümis. Aga on ka kultuure, kus koos saunas võivad käia ainult omavahel peresidemetega seotud isikud. (Minu jaoks täiesti uskumatu lugu, et mees (türklane) ei lubanud oma naist (soomlanna) koos sõbrannadega sauna minna, kuna see on nende kultuuris ennekuulmatu lugu, et naised seal kõik paljalt omavahel koos. Naise keha kuulub ju ainult oma mehe silmadele.) Et kellelgi mingeid vallatuid ideid ei tuleks, siis mina isiklikult istun isegi ihuüksi olles saunas täiesti kaetuna. Ja mitte alati selle tõttu, et mul isegi saunas külm on, vaid teistel põhjustel.
Aga räägiks leilist. Kuidas on õige leili visata ja kas peaks üldse kaassaunalistelt luba küsima, kui tahetakse veidi teravamaid elamusi? Ning kuidas on õige leili visata?
Isiklikult mina leian, et tegelikult ei peaks küsima teistelt luba, kui on soov leili juurde saada. Aga samas küsin ise ka alati, viisakusest. Võimalik, et kui ühel päeval kui keegi ütleb ei, siis ütlen mida ma tegelikult sellest lubaküsimise kombest arvan. Kui sa ei kannata kuuma, siis mine välja, istu põrandale lähemale või mida iganes. Saun on püha ja seda mõne linnapreili solaariumis hellaks praetud selja pärast, küll rüvetada ei tohiks.
Rohkem küsimusi tekitab minus endas see, et kuidas on õige leili visata? Kas kuuma või külma veega? Paar kulbitäit või terve pang korraga kerisele lajatada? Ise viskan kaks kuni neli kulbitäit kuuma vett ja ootan kuni vesi aurustub ja kivid kuivad. Vaatan alati suu ammuli neid, kes terve järvetäie allikakülma vett kerisele uhavad ja siis imestavad, et ei tea miks saun täna nii külm on ja auru üldse ei tule. Samas, kes ütleb, et just nii pole õige? Ükskord mu õde tegelikult ütles ka. Ütles, et mis te imestate, kivid ju läbimärjad ja külmad, mis soojust te siis nõnnaviisi taga ajate? Üteldatavad kohkusid päris ära. Häbenesid ja punastasid.
Laupäeval astusin pärast trenni leiliruumi ja see oli nii külm nagu Tootsi saun, tagumik jäi naks ja naks lava külge kinni. Kuna ma ise olin auväärses Eeva kostüümis, siis ei saanud ju vastuvõtu letti ka minna rusikaid viibutama. Palusin siis ühel pahaaimamatul neitsil enda eest rusikaid viibutada. Mõne minutiga oli saun juba oma nimevääriline. Nad vist hoiavad kokku nädalavahetuseti, kui külastajaid vähem. Järgmine kord palun juba pool tundi varem kuumust juurde keerata, et ikka mõnus oleks.
Milliseid kirjutamata saunareegleid teie järgite? Või kuidas leili viskate?
Kommentaarid
Postita kommentaar