Raamatuvahetusest telliti raamat. Läksin seda siis SmartPOSTi automaati panema, et inimene ikka oma lood kätte saaks. Mõtlesin, et kiiresti hüppan Prismast läbi, enne kui trenni jooksen. Kiire mul otseselt ei olnud, sest seal pakiautomaadi juures on ennegi ebareaalselt pikk järjekord olnud ja oskasin sellega juba eos arvestada.
Ei olnud. Ainult üks suurema kondiga, prillidega punapea oli. Oli tellinud Osta.ee-st midagi ja nüüd pidi selle lunastama. Sisestas parasjagu koodi, kui ma tema selja taha kõrgusin. Noormees heitis mulle üle õla pilgu ja punastas. Peopesad hakkasid higistama ja maksekaart kukkus käest. Kaardi järele kükitades piilus mind veel korra.
Mina samal ajal otsisin oma spordikoti kõhust raamatut ja telefonist koodi, et oma saadetis teele panna.
Kodanik sisestas rohelise pangakaardi makseterminali ja hakkas värisevate kätega PIN numbrit sisestama. Sisestas valesti. Proovis uuesti. Jälle piilus mind. Nüüd oli mul juba natuke naljakas. Ka teisel korral läks kood valesti. Ja nagu klassikud on öelnud: kolm on kohtu seadus.
Siis ei saanud ta oma tehingut katkestatud. Vajutas muudkui närviliselt ekraanile, aga see ei reageerinud. Poissmees muutus silmnähtavalt higisemaks. Hakkas kuhugi helistama ja seletas mulle midagi. Ma ju ei kuulnud, mul klapid peas, et mingid tüübid minuga jutustama ei tuleks.
Ühesõnaga, ei saanud ma oma raamatut ära saata. Jätsin tolle sinna helistama ja higistama ja läksin silmi pööritades Pumpi. Mõtlesin, et saan pärast trenni uuesti läbi astuda ja oma kohuse täita.
Kas ma tõesti mõjun nii hirmuäratavalt, et inimesed kukutavad mind nähes oma asju ja unustavad PIN koode? Enda meelest olen ma täiesti ohutu välimusega. Ma võin muidugi soovi korral combatist õpitud võtetega täismehe tudule panna, aga see ei tohiks ju kuidagi mu välimusest peegelduda? Täiesti tavaliste riietega olin. Pole mul ka hirmuäratavaid pealuu tätoveeringuid otsa ees ega neete huules. Millest selline surmahirm? Või oli ta sealt Ostast äkki midagi siivutut tellinud ja häbenes seda kapist välja võtta? No jah, Mustamäe elu väiksed müsteeriumid.
*Pildistas Tatjana Siipan
Ei olnud. Ainult üks suurema kondiga, prillidega punapea oli. Oli tellinud Osta.ee-st midagi ja nüüd pidi selle lunastama. Sisestas parasjagu koodi, kui ma tema selja taha kõrgusin. Noormees heitis mulle üle õla pilgu ja punastas. Peopesad hakkasid higistama ja maksekaart kukkus käest. Kaardi järele kükitades piilus mind veel korra.
Mina samal ajal otsisin oma spordikoti kõhust raamatut ja telefonist koodi, et oma saadetis teele panna.
Kodanik sisestas rohelise pangakaardi makseterminali ja hakkas värisevate kätega PIN numbrit sisestama. Sisestas valesti. Proovis uuesti. Jälle piilus mind. Nüüd oli mul juba natuke naljakas. Ka teisel korral läks kood valesti. Ja nagu klassikud on öelnud: kolm on kohtu seadus.
Siis ei saanud ta oma tehingut katkestatud. Vajutas muudkui närviliselt ekraanile, aga see ei reageerinud. Poissmees muutus silmnähtavalt higisemaks. Hakkas kuhugi helistama ja seletas mulle midagi. Ma ju ei kuulnud, mul klapid peas, et mingid tüübid minuga jutustama ei tuleks.
Ühesõnaga, ei saanud ma oma raamatut ära saata. Jätsin tolle sinna helistama ja higistama ja läksin silmi pööritades Pumpi. Mõtlesin, et saan pärast trenni uuesti läbi astuda ja oma kohuse täita.
 |
| Siin istun ma oma kodustatud draakoni seljas. Pilt tehtud vahetult enne väljasõitu. Argipäevadel liigun luua seljas. |
Kas ma tõesti mõjun nii hirmuäratavalt, et inimesed kukutavad mind nähes oma asju ja unustavad PIN koode? Enda meelest olen ma täiesti ohutu välimusega. Ma võin muidugi soovi korral combatist õpitud võtetega täismehe tudule panna, aga see ei tohiks ju kuidagi mu välimusest peegelduda? Täiesti tavaliste riietega olin. Pole mul ka hirmuäratavaid pealuu tätoveeringuid otsa ees ega neete huules. Millest selline surmahirm? Või oli ta sealt Ostast äkki midagi siivutut tellinud ja häbenes seda kapist välja võtta? No jah, Mustamäe elu väiksed müsteeriumid.
*Pildistas Tatjana Siipan
Kommentaarid
Postita kommentaar