Kehakaalu mõju iseloomule

Mõni aeg tagasi lugesin postitust sellest, kuidas autor imestas ja pahandas selle üle, et inimesed seostavad kehakaalu elukvaliteedi ja isegi iseloomuga.  Ühest küljest olen ma antud teemaga nõus, teisalt aga...

Mina usun, et välimus mõjutab ka sisemust. Isegi väga väikesed ja teistele märkamatud välised muudatused võivad mõjutada seda, kuidas inimene ennast tunneb ja vastavalt sellele ka käitub. Kindlasti olete kuulnud väljendit, et kui sul on kutse pidulikule sündmusele ja piiratud ressursid, siis mine ja investeeri need uude ihupesusse. Mitte kingadesse, mitte kleiti ja isegi mitte ehetesse, vaid pesusse. Sest kuigi teised seda pesu ei näe (kui te just minu sarnaselt randiga puuvillaseid truspareid ei osta või siis ostate väga kalli pesu ja nimelt tahate, et mõni vallatu pits kusagilt välja piilub), siis enesehinnanguga teeb see imesid. Ja ma olen üsna veendunud, et enamik lugejatest on seda ise ka kogenud.

Aasta tagasi Jägala Joal. Üks mu lemmikpilte sellest päevast.

Niisiis, kui me räägime sellisest väiksest asjast nagu aluspesu, siis mida võib teha inimesega veel palju suurem muudatus? Lojaalne lugeja on jõudnud kaasa elada minu juuksevärvi saagale. Ja mõni teab ka minu igikestvat võitlust kehakaaluga. Need on asjad, mida ma saan muuta, selleks, et ennast teisiti tunda. Väike number kaalul teeb mind õnnelikumaks ja endaga rahulolevamaks. See annab mulle teatud saavutuse tunde, sest olen ennast ületanud. Ma julgen isegi väita, et see annab teatud väärikuse. Loob vähemalt mulle endale illusoorse nägemuse kontrollist ja distsipliinist.

Teine asi, mis väikse kaalunumbriga kaasneb, on selle saavutmiseks vajalik kalorite piiramine. Mis tähendab, et mul on kogu aeg nälg. Ja kui mul on nälg, siis ma pole õnnelik. Ma olen pahur. Ma mõtlen sellele, et kust ma saaks mõnda toitvat, aga samas tervislikku ja kalorivaest ampsu. Mis omakorda muudab mind õelaks ja isekaks. Nii et jah, õnnelik olen ma hommikul kaalule astudes ja kuni 2 tundi pärast eine manustamist.

Lisaks muudab väike kehakaal mind loiuks ja väsinuks. Ma tahaks pidevalt ennast kuhugi kerra tõmmata ja vaikselt nurruda. Mis teadagi tõmbab igasugusele sotsiaalsele lävimisele vee peale. Sest, kui mind kutsutakse kuhugi, siis ma ei mõtle, et appi kui fun, ma saan süüa-juua ja suhelda. Mina mõtlen, et kui kaua ma pean olema, et minu lahkumist ebaviisakaks ei peetaks. Kui keegi mulle külla tuleb, siis ma hakkan juba kell kaheksa haigutama ja külalistelt küsima, et: "Mis kell te koju jõuaksite, kui praegu minema hakkaksite?" või vähemalt mõtlema, et skaalal 1st 10neni, kui matslik oleks minust lihtsalt oma tuppa taanduda ja unemaale seilata?

Ma ei jaksa isegi pildistamise ajal ennast üleval hoida.

Nagu aru saate, siis need faktorid põhjustavad selle, et ma jätan endast külma ja üleoleva inimese mulje. Kuigi ma seest olen ikka sama, kes kümme kilo raskemana, siis paratamatult on kaalukaotus endaga kaasa toonud muudatused, mis näitavad mind teises valguses. Mulle on isegi öeldud, et varem olin ma "normaalsem" (minu lemmiksõna). Niisiis, vähemalt enda peal olen ma kogenud, et number kaalul mõjutab mind päris korralikult.

Kuidas teil on, kas olete kogenud muutusi enda sees, mis on põhjustatud välistest teguritest? Näiteks lühikese kleidiga tunnete ennast noorema ja vallatumana ning ranges pükskostüümis olete ontlikuma meelelaadiga?

*Pildistasid Tatjana Siipan ja Eveli Johanson.