Alice Imedemaal

Laupäeva hommikul ärkas minu tulevane meditsiinitudeng üles ja hüüdis hirmunud häälega: "Ema!Ema! Ma nägin und!"
Ruttasin tibukese juurde, valmis kõik tema hirmud ühe korraliku kallistusega minema pühkima. Küsin ettevaatlikult, et mida ta siis unes nägi?
Vastab: "Ma nägin, et mul on Spotify Premium!"
No jah, ei ole minu arusaam õudusunenäost, aga eks hirmud ongi erinevad. Mõni näiteks kardab ämblikke.



Ise nägin eelmisel nädalal pisut teistmasti und. Minu ülemus oli nädal aega perega Türgis puhkusel, aga mina nägin unes, et ta käis hoopis USAs, Philadelphias. (Ärge isegi hakake analüüsima, et miks ma oma ülemust öösel unes näen. Ma näen üle öö oma eksi ka, sellel pole mingit seost.) Tulevad siis tagasi ja pealik räägib mulle, et oli seal olles mu isa näinud ja et tal läheb hästi (päris elus on mu isa juba viis aastat mulla all). Aga, et ta nüüd ei teagi kuidas seda mulle öelda, et mu isa on liitunud mingi ekstreemse religioosse liikumisega, jagab tänavatel flaiereid ja vihjab, et eks ma teadsin seda niigi, et tal sellised kalduvused on. Küsin siis, et ei tea millised? Kalduvus flaiereid jagada? Noh, boss pilgutab silma ja teatab, et mu isa elab koos ühe teise mehega pereelu.

Ma ei arva, et unenäod kannavad endas tähendust. Mina siiralt usun, et me näeme unenägusid asjadest, inimestest, probleemidest, millega meie alateadvus tegeleb. Tavaliselt suudan ma päris täpselt põhjendada, miks ma ühte või teist asja unes nägin ja midagi müstilist seal pole.




Mõned aastad tagasi nägin unes, et olin veel abielus oma poiste isaga. Ja Don Corleone tegi talle tööpakkumise, mille sisuks on tegeleda vanade Ameerika autodega. Raha pidi selle eest kõvasti saama ja lisaks ka naisi jalaga segada. Ainuke tingimus - pidi oma pere maha jätma. Mees mul kaua ei mõelnud ja vastupidi minu anumisele, läks. Istus tulipunase cabriole rooli, ühel pool blond ja teisel punapea, mõlemad vaevu täisealised. Mina lastega vahtisime seda stseeni pikkade nägudega pealt. Mõned päevad hiljem otsustasin meest otsima minna. Lootsin, et äkki tal on vahepeal mõistus pähe tulnud ja ta tuleb meie juurde tagasi. Mees elas suures angaaris, kuhu ühte nurka oli kardin tõmmatud ja tekitatud ajutine eluase. Seal ta siis oli. Voodis. Koos brünetiga (see itsitas teki all). Ei hakanud ma teda veenmagi tagasi tulema. Kõik oli niigi selge. Kui ta eelistab oma perele sellist kaadrit, siis parem ongi.



Ausalt, vahel ma ise ka ei saa aru, et milleks ma üldse kinno oma raha viin. Võiks lihtsalt väikse melatoniini tableti põske pista ja unemaale rännata.

Kommentaarid