Minni ja Manni, meie lähme vanni!

Vannitoas hakkasin ma remonti tegema 2017. aasta jaanuaris. Valmis sai eile. Siiralt, mul on üliväike ja mõttetu 3,2 ruutmeetri suurune käimla. Kuidas on võimalik seda üldse kaks aastat viimistleda? No on, kui sa oled minusugune vaene rott.

Võite kolm korda arvata, milline minu hambahari on.
Esiteks võttis mul kõigi plaatide maha kratsimine ja vana vanni välja viimine jupp aega. Meister meisterdas seal veel omakorda kolm nädalat ja kuna ma läksin umbes kolmetuhande euro võrra eelarvest üle, siis jäid sellised luksusasjad nagu vannitoa kapp ja lagi teadmata tulevikku. Pesta ja potil sai ju käia, milleks siin üldse peenutseda, eks ole?


Noh, siis ostsin kapi, mida ma kuidagi seinale ei saanud, sest minu viga on see, et ma tahan parimat ja kõik teised tahavad ka parimat ja siis peab ootama. Üheksa kuud vist ootasin meistrimeest. Ja siis oligi vaid lagi.

Jah, te näete õigesti, mu vannitoal on klaasuks. Ei, see ei paista ega kosta läbi.


Olin endale pähe võtnud, et mul ilmtingimata peab olema pinglagi. Vannitoa plaatija soovitas küll nii kips- kui ka ripplage, aga mulle ei meeldi ju ilmselged ning taskukohased lahendused. Ikka vaja midagi keerulist ja võimalikult kulukat.

Ja pidi olema vann, mitte dušš, mis siis et ma tervelt kolm korda aastas käin vannis.
Tuli mees (loe: kolm) ja tegi ära. Nüüd on minu vannitoal lagi. Ja kõik on 100 protsenti nii, nagu ma tahtsin. Järgmine suur investeering on köök. Ma ei kujuta ette, kui pikaks see projekt kujuneb ja mitu poega ma pean selle nimel lapsorjaks müüma. Ja mis kõige masendavam, selleks ajaks kui mul saab köök ja muu pudi padi ka lõpuks valmis, siis hakkan ma otsast elutoaga pihta. Sest juba praegu tundub see täiega rõve ja ma alles kaks aastat tagasi tegin seal kõik uueks.

Minu vannitoas pole vannikardinaid, on klaassein. Jah, pritsib küll vett põrandale, aga vähemalt pole mul mingeid hallitavaid plastikust rõvedusi.

Selline näeb välja pinglagi. 
Kui ma midagi muudaks, siis ilmselt oleks ühe LED-riba juurde pannud, veidi hämar on, aga muidu olen superrahul.

Tagasihoidlik vetsupaberihoidja.

Ma olen vist viimane inimene maa peal, kes veel tükiseepi kasutab.
Moodsate inimeste jaoks on ka vedelseebi dosaator.


Aga kui nüüd ausalt tunnistada, siis olen jah uhke. Kena soe pesa, mis pole ainult keha kasimiseks ja ihu kergendamiseks, vaid veidi ka nagu kodune spaanurgake. Kuna ruumi oli vähe, siis lähtusin vannituba projekteerides põhimõttest - vähem on rohkem. Kujunduses on kasutatud kahte värvi - valge ja pruun. Soojaveetoru lasin seina pealt ära koristada, sest need on minu meelest elurõvedad ja võtavad mõttetult ruumi. Kuna lasin paigaldada põrandakütte, siis külm mul vannitoas pole. 

Enamik asjad, mida piltidelt näete on pärit Tallinna Decora ehitustarvetekauplusest. Kaasaarvatud plaadid, segistid, wc-pott, kraanikauss, vann, uks ja pudipadi. Seinakapp ostetud ON24-st (mul on 98% mööblist sellest keskkonnast pärit). Peeglivalgusti pärineb Espakist. Klaassein on tellimustöö Plaadisheffide kaudu. Rätikud ja kunsttaimed ostetud Pepcost. Pildiraamid Selverist. Pinglagi Findecost. 

Special thanks goes to:

Egon Vool - plaatimis- ja torutööd
Janar Kolk - elektritööd ja muu nipet-näpet
Kaimar Halliste - klaasseina paigaldus
Juri Danjuk - hüva nõu ja reaalsuskontroll 

Suur tänu teile kõigile, et minu hullude ideede peale ainult natuke muigasite ja tagasihoidlikult silmi pööritasite 😉.

Kommentaarid