Ma olen tihti mõelnud, et sõbrana pole ma kuigi eeskujulik. Ma pole tingimata selline, kellele saaks hädas loota. Või see, kes sulle niisama helistaks ja uuriks, et kuidas sul läheb. Ma ei ürita ennast välja keerutada ja öelda, et oh, mul nii kiire ja nii edasi. Kõigil on kiire. Sõprade jaoks peabki aega võtma.
Samas, ise ma olen küll mihkel abi paluma, kui on vaja tapeeti panna, lagesid värvida või riiulit seinale saada. Loomulikult ma põen selle pärast. Et ma pole abivalmim. Alati luban endale, et vot järgmisel korral pakun abikätt, juba küsimata pakun ja ammugi kui küsitakse.
Aga keegi ei küsi. Teavad juba, et mul kiire. Või kui küsivad, siis mul ongi kiire. Ma olen kotrollifriik. Mul on aasta lõpuni kõik nädalavahetused ära planeeritud, sest muidu ma ei jõuaks midagi. Tõsiselt nõme, aga kui keegi tuleb minult kolmapäeval küsima, et kas ma ei saaks tulla appi lehti riisuma, siis saan küll, jah, jaanuaris.
Nii, et eile tekkis mul võimalus sõpra välja aidata. Ma ei oleks ise pidanud eriti midagi tegema. Nimelt helistab ja küsib, et mis mu Volli rehvimõõdud on. Okei. Ütlesin. Küsib, et kas ta saaks laenata. Tuleks, võtaks minu omad, paneks ajutiselt enda omad alla ja pärast vahetaks tagasi. Lubas veel ebamugavuse korvata ka. Eeem…
Hullult tahaks olla hea sõber. Öelda, et jah muidugi, tule tee ära ja pole vaja siin korvata midagi, oled ju mul varem kolida aidanud ja muud värki. Aga ei saa. Sees keerab. Süda tõrgub. Ma ei oska ise ju Volli lambipirnegi vahetada. Kuidas ma tean, et need rattad pärast seal all kõik õigest on? Ja oleks, et enne rehvivahetust, siis tean, et oh tüübid panevad rattad pärast õigesti alla tagasi ja teevad nendega oma määdzikut. Aga nii… tundub ilge sahker-mahker ja iga rakk kisendab selle vastu.
Nii, et ei, ma pole hea sõber. Pole sõbra tiitlitki väärt. Kohe kui tegevus nõuab minult mingit ohvrit, taandun ma vaikselt kardina taha ja teesklen, et mind pole kodus. Ma olen sõber omadel tingimustel. Jah, ma võin sind külla kutsuda ja vaadata kuidas sa veini jood, ütlen sulle, kui sul püksilukk on lahti ja sukad jooksevad, ulatan sulle salvrätiku kui poisssõber su maha jättis. Aga oma velgi ma sulle ei laena.
*Pildistas Kadri Vahtramäe
Samas, ise ma olen küll mihkel abi paluma, kui on vaja tapeeti panna, lagesid värvida või riiulit seinale saada. Loomulikult ma põen selle pärast. Et ma pole abivalmim. Alati luban endale, et vot järgmisel korral pakun abikätt, juba küsimata pakun ja ammugi kui küsitakse.
Aga keegi ei küsi. Teavad juba, et mul kiire. Või kui küsivad, siis mul ongi kiire. Ma olen kotrollifriik. Mul on aasta lõpuni kõik nädalavahetused ära planeeritud, sest muidu ma ei jõuaks midagi. Tõsiselt nõme, aga kui keegi tuleb minult kolmapäeval küsima, et kas ma ei saaks tulla appi lehti riisuma, siis saan küll, jah, jaanuaris.
Nii, et eile tekkis mul võimalus sõpra välja aidata. Ma ei oleks ise pidanud eriti midagi tegema. Nimelt helistab ja küsib, et mis mu Volli rehvimõõdud on. Okei. Ütlesin. Küsib, et kas ta saaks laenata. Tuleks, võtaks minu omad, paneks ajutiselt enda omad alla ja pärast vahetaks tagasi. Lubas veel ebamugavuse korvata ka. Eeem…
Hullult tahaks olla hea sõber. Öelda, et jah muidugi, tule tee ära ja pole vaja siin korvata midagi, oled ju mul varem kolida aidanud ja muud värki. Aga ei saa. Sees keerab. Süda tõrgub. Ma ei oska ise ju Volli lambipirnegi vahetada. Kuidas ma tean, et need rattad pärast seal all kõik õigest on? Ja oleks, et enne rehvivahetust, siis tean, et oh tüübid panevad rattad pärast õigesti alla tagasi ja teevad nendega oma määdzikut. Aga nii… tundub ilge sahker-mahker ja iga rakk kisendab selle vastu.
Nii, et ei, ma pole hea sõber. Pole sõbra tiitlitki väärt. Kohe kui tegevus nõuab minult mingit ohvrit, taandun ma vaikselt kardina taha ja teesklen, et mind pole kodus. Ma olen sõber omadel tingimustel. Jah, ma võin sind külla kutsuda ja vaadata kuidas sa veini jood, ütlen sulle, kui sul püksilukk on lahti ja sukad jooksevad, ulatan sulle salvrätiku kui poisssõber su maha jättis. Aga oma velgi ma sulle ei laena.
*Pildistas Kadri Vahtramäe
Kommentaarid
Postita kommentaar