Kui ma oma Saare reisilt naasin, istus mul tagaistmel kaks saarlast. Julged tegelased. Jõudsime sadamasse ja ootasime oma aega. Praam maabus ja autod vurasid kiiresti maha. Ja siis paus. Ootame. Juba veidi kõhe hakkas, et praam justkui tühi aga peale veel ei lasta. Kaua ei pidanud ootama. Näeme kuidas neli meest lükkab praamilt Lexuse maasturit maha. Ei, päris naljakas oli.
Mis selgus, reisi käigus, et noormees on uhke Toyota omanik. Kutt rääkis rõõmsalt poolteist tundi kuidas tema Toyota roostetab ja mis sada häda tal on. Kummalisel kombel ei võtnud ta seda asja üldse hinge ja nii me nöökisime vastu. Võibolla jääb siin seos selgusetuks, aga te ju teate, et Lexus on vaid kallima hinnaga Toyota? Vaadake nende keresid, joon on sama.
Ei, mul pole midagi Toyotade vastu. Nende poolt ka eriti midagi pole. Aga mul on lugu, nagu alati.
Minu isa kõige esimene väljamaa auto oli (trummipõrin) Toyota Corolla. Kahe uksega. Mootori võimsus 1.6. Väljalaskeaasta 1985. Aasta siis oli 1993. Oi, ja kui uhked me olime, et meil selline püss istmiku all oli!
See oli auto, mis pani mind sõidukeid täiesti teises valguses nägema. Esiteks otsustasin ma siis, et never ei osta ma endale ühtegi kahe (või nagu isa hellitavalt kolmeukseliseks nimetas) uksega sõidukit. See on inimeste piinamine! Lisaks oli see kõige esimene auto, mida ma ise juhtisin. Isa lubas. Ema ei teadnud sellest midagi. Sõitsime just Väänasse suvilasse, kui isa otsustas, et ühel rahulikul teelõigul võiks mind harida. Väga õudne kogemus. Isa karjus terve teelõigu, et kuidas ma ikka käike ei oska vahetada ja sidur pole seal lihtsalt aksessuaariks. See kogemus võttis mul järgnevaks viieteistkümneks aastaks autojuhtimisisu ära. Päris ime, et ma sellest traumast üldse kunagi üle sain ja praegu autojuhtimist sajaga naudin. (Mul oli vist väga haige lapsepõlv? Või olen ma ise liiga tundlik? Kas üks tingib teise?)
Ja kolmas asi, mis mul Corollaga seostub, on see, et kui vähegi võimalik, siis piilu enne ostmist mati alla. Nimelt roostetas see Toyota nii hirmsasti, et kui sa porimati üles tõstsid, siis nägid asfalti. Ei, ma ei liialda.
Linnalegend räägibki, et Toyotadel on hea süda, aga nõrk kere. There, nüüd teate, miks ma seda isendit endale hoovi ei ihalda. Kuigi jah, sellel Lexusel ütles vist süda ka ikkagi üles.
Mis selgus, reisi käigus, et noormees on uhke Toyota omanik. Kutt rääkis rõõmsalt poolteist tundi kuidas tema Toyota roostetab ja mis sada häda tal on. Kummalisel kombel ei võtnud ta seda asja üldse hinge ja nii me nöökisime vastu. Võibolla jääb siin seos selgusetuks, aga te ju teate, et Lexus on vaid kallima hinnaga Toyota? Vaadake nende keresid, joon on sama.
Ei, mul pole midagi Toyotade vastu. Nende poolt ka eriti midagi pole. Aga mul on lugu, nagu alati.
Minu isa kõige esimene väljamaa auto oli (trummipõrin) Toyota Corolla. Kahe uksega. Mootori võimsus 1.6. Väljalaskeaasta 1985. Aasta siis oli 1993. Oi, ja kui uhked me olime, et meil selline püss istmiku all oli!
 |
| Foto internetist |
See oli auto, mis pani mind sõidukeid täiesti teises valguses nägema. Esiteks otsustasin ma siis, et never ei osta ma endale ühtegi kahe (või nagu isa hellitavalt kolmeukseliseks nimetas) uksega sõidukit. See on inimeste piinamine! Lisaks oli see kõige esimene auto, mida ma ise juhtisin. Isa lubas. Ema ei teadnud sellest midagi. Sõitsime just Väänasse suvilasse, kui isa otsustas, et ühel rahulikul teelõigul võiks mind harida. Väga õudne kogemus. Isa karjus terve teelõigu, et kuidas ma ikka käike ei oska vahetada ja sidur pole seal lihtsalt aksessuaariks. See kogemus võttis mul järgnevaks viieteistkümneks aastaks autojuhtimisisu ära. Päris ime, et ma sellest traumast üldse kunagi üle sain ja praegu autojuhtimist sajaga naudin. (Mul oli vist väga haige lapsepõlv? Või olen ma ise liiga tundlik? Kas üks tingib teise?)
Ja kolmas asi, mis mul Corollaga seostub, on see, et kui vähegi võimalik, siis piilu enne ostmist mati alla. Nimelt roostetas see Toyota nii hirmsasti, et kui sa porimati üles tõstsid, siis nägid asfalti. Ei, ma ei liialda.
Linnalegend räägibki, et Toyotadel on hea süda, aga nõrk kere. There, nüüd teate, miks ma seda isendit endale hoovi ei ihalda. Kuigi jah, sellel Lexusel ütles vist süda ka ikkagi üles.
Kommentaarid
Postita kommentaar