Nädalapäevad tagasi langesin väga haledalt reklaamiohvriks. Nägin ilusaid, pimedas helendavaid bluetooth kõrvaklappe ja otseloomulikult ei suutnud ma enam minutitki nendeta elada. Tol õhtul kui ma oma uued kõrvaklapid kätte sain ja nendega mängisin, küsis Kärbes mult, et kas ma hakkan nüüd kõigile luksusesemeid ostma? Pärisin vastu, et kas tema meelest need kõrvaklapid on nüüd mingi eriline luksus või? "No jah, natuke nagu on ju" vastas tema.
Kui korraks analüüsida, siis tõesti, tal on õigus. Kõrvaklapid üleüldiselt ei ole eluks hädavajalikud asjad. Ja kindlasti pole need vajalikud, kui töökorras kõrvaklapid on isikul juba olemas. Seega, jah, see on luksus.
Enamik asju mida lääne ühiskonnas normiks peetakse pole tegelikult vajalikud, niisiis luksus. Inimene saab hakkama üsna vähesega, kui aus olla. Samas, mis elu see selline on?
Vaatasin hiljuti Netflixi pealt üht tõsielu sündmustel põhinevat filmi, nimeks "The Boy Who Harnessed the Wind". Mulle väga meeldis. Näitas kenasti Aafrika maakohtade eluraskusi ja inimeste hakkamasaamist. Filmis näidatud sündmused toimusid 2001-2002 aastatel, mitte väga kauges minevikus. Kasvõi hariduse omandamine. Paljudes riikides peab isegi põhihariduse eest suuri summasid välja käima ja vaid vähesed saavad seda endale lubada. Meie siin ei pea seda mingiks luksuseks, aga kui vaadata globaalsest, siis meil on ikka väga hästi. Või demokraatia. Sõnavabadus. Puhas joogivesi. Me oleme selle kõigega nii harjunud, et ei pööra sellele vähimatki tähelepanu. Aga vahel võiks, et hinnata.
Kui korraks analüüsida, siis tõesti, tal on õigus. Kõrvaklapid üleüldiselt ei ole eluks hädavajalikud asjad. Ja kindlasti pole need vajalikud, kui töökorras kõrvaklapid on isikul juba olemas. Seega, jah, see on luksus.
Enamik asju mida lääne ühiskonnas normiks peetakse pole tegelikult vajalikud, niisiis luksus. Inimene saab hakkama üsna vähesega, kui aus olla. Samas, mis elu see selline on?
Vaatasin hiljuti Netflixi pealt üht tõsielu sündmustel põhinevat filmi, nimeks "The Boy Who Harnessed the Wind". Mulle väga meeldis. Näitas kenasti Aafrika maakohtade eluraskusi ja inimeste hakkamasaamist. Filmis näidatud sündmused toimusid 2001-2002 aastatel, mitte väga kauges minevikus. Kasvõi hariduse omandamine. Paljudes riikides peab isegi põhihariduse eest suuri summasid välja käima ja vaid vähesed saavad seda endale lubada. Meie siin ei pea seda mingiks luksuseks, aga kui vaadata globaalsest, siis meil on ikka väga hästi. Või demokraatia. Sõnavabadus. Puhas joogivesi. Me oleme selle kõigega nii harjunud, et ei pööra sellele vähimatki tähelepanu. Aga vahel võiks, et hinnata.
Kommentaarid
Postita kommentaar