Internetist

Mul sai internetist küllalt.
Ühel hetkel oli kõike seda lihtsalt liiga palju.
Müra.
Pilte.
Reklaami.
Osta! Osta! Osta!
Võta! Anna! Anneta!
Vaata mind! Kuula mind! Hääleta minu poolt!
Ma olen nii osav! Nii tark! Nii andekas! Nii ilus! Nii tervislik! Nii säästlik! Nii erudeeritud!
Platform, mis peaks inimesi ühendama - lahutab.
Võrgustik, mis peaks inspireerima - masendab.
Ja ma panin kinni.
Logisin välja.
Deaktiveerisin konto.
Ainult blogi jäi - see mu lapsuke.
Ei hakanud sellest ka suurt meediasündmust korraldama, nagu osad.
Noh, et ma nüüd lähen ja olen eemal ja namaste.
Sest, milleks?
Kes mind otsib, küll see ka leiab.
Vastata küsimusele, miks, ma ei taha.
Mõttetu.
Kes mõistab, saab niigi aru.
Kes ei, ei mõista seletadeski.

Nädalaid olen juba eemal olnd.
Puudust pole tund.
Keegi mind otsind ka pole.
Ju ma pole siis kadund.