Mida vanem eit, seda roosam

Mäletate, kui ma ükskord olin nukker ja depressiivne ning juuksurisse sattusin?
Ja siis mul olid mingid naljakat värvi juuksed?
Mida te ei tea, sest ma ei rääkinud, on see, et tegelikult tahtsin ma juukseid roosaks värvida, aga kahjuks see nii lihtsalt ei käi, kuna esiteks on vaja tume värv heledaks saada, et see roosa üldse külge hakkaks.
Seega, see mis oli, oli alles esimene samm.

Töö käib

Mida ma kohe kahetsesin. Seal juuksuri juures juba. Läksin lonta-lonta koju ja mõtlesin, et täitsa lolliks läind! Kuhu see kõlbab? Täiskasvanud naine. Lapsed isegi saadud ja juba inimeseks kasvatatud, ja nüüd siis nii. Nagu mingi plikatirts. Või siis mõni meeleheitel keskeakriisis vaevlev proua. Aga ma pole ju kumbagist. Enda meelest on täitsa norm, parimas eas, suht-koht tervemõistuslik naisterahvas. Mis mul siis ometi pähe lõi? Kus ma ennast niiviisi julgen üldse avalikus kohas näidata? Äkki, kui ma kohe poest selle pruuni värvi ostan ja selle jõleduse üle võõpan, siis keegi ei saagi teada, et mul ajutine psühhoos oli?
Aga juuksur ei lubanud. Ütles, et ole pai, kannata see ära, tee ikka lõpuni oma ristiretk.

Koju jõudes tegin selfi ja saatsin õele. Lootsin, et ta kinnitab mu arvamust, et nii ei kõlba. No kus sa sellega! Oi, nii ilus, apppiiikeneee! Kui me paar päeva hiljem kokku saime, siis vaatab niiskete silmadega mu juukseid ja ütleb, et tema ei saa üle, kui ilus soeng mul lõpuks on. Vend läks täiesti pöördesse. Lõpuks ometi oled seksikas! Nice! Ütleme lihtsalt nii, et nii palju komplimente oma juuste kohta pole ma vist kunagi elus saanud, kui selle kuue nädala jooksul. Isegi kliendid tulid ja kallistasid mind, et ma ei või kui ilus. Minu jaoks müstika. Mina seda ilu küll ei näinud. Häbenesin. Hoidsin juukseid kinni, et keegi ei näeks. Igatahes, selline lugu.

Märkate pettumust mu ilmes?

Nüüd siis on etapp nr kaks ka edukalt läbitud ja hakkab vist vaikselt looma. Naljakas on see, et see meeleheide, mis mind antud otsuseni tõukas on ammu juba möödas. Isegi täpselt ei mäleta enam, mis see oli. Aga noh, tagajärgedega pean siiani tegelema.



Kuidas meeldib? Sobib veel vanale mutile?


Kommentaarid

  1. Sobib küll! Minu arust on just lahe, et ka 35,40 ja 50-aastased naised teistsuguse peaga ringi käivad. Mina värviks pea lillaks kui mees lubaks. Aga isegi kui mees lubaks, siis ei sobiks see mu töökohta. Nii et jään oma pruuni pea (või enam-vähem tavaliste värvide) juurde.

    VastaKustuta
  2. Ma ei saa juuksetoonist kõnelda, sest noh... seal esimesel pildil... :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar