Piinlikustundega tunnistan, et meie kodus käib hommikust õhtuni üks p*de jutt. "Ma ei taha tema valmistatud võileibu süüa, sest ta on g*i!" "Mis sa vahid siin, mingi g*i oled vä!" "Sa katsusid mu kätt, rõve p*dekas." No ja nõnda edasi. Absoluutselt iga asja peale käib p*de ees ja p*de taga. Mulle tundub, et vähemalt igavesti juba, sellest ajast kui rääkima hakkasid. Ja see ei lõppe. Minu mõistus on täiesti otsas, ausalt kohe. Ma püüan ennast lohutada, et noorte poiste värk ja küll nad sellest välja kasvavad, aga see ei lohuta eriti.
Noh, ja siis ma tulen tööle ja siin hakkab täpselt sama jutt. Üks päev tuli teenusepakkuja ja hakkas siis enda meelest nalja tegema, kuidas ta kavatses Laulupeo ajaks kostüümi laenutada ja karjuda, et te kõik olete p*derastid ja mina üksinda olen d'Artagnan. Ise naeris selle peale mürinal. Noh, loomulikult võeti veel kõik poliitikud ette ja ma sain teada, kuidas nad ka kõik p*ded on.
Üldiselt ma oleks võinud ruumist välja minna ja oodata, kui nad seal oma p*dejuttudega ühele poole saavad, aga ma ei viitsinud. Ühesõnaga ütlesin neile, et kui mul kodus poisid nii lolli juttu suust välja ajavad, siis ma küsin vastu, et aga kust sa tead? Käisite koos linade vahel nahistamas või?
Seepeale oli neil vist veidi piinlik, igatahes kohvi joodi vaikides lõpuni ja mindi minema. Raudselt kiruma, et mis sellel l*sbil viga on ja mingu ning…. see pole Sauteri ega Kenderi blogi, lüngad võite ise täita vastavalt rikutuse astmele.
Ausalt, ma ei tea mis värk sellega on. Miks just meestele see h*moteema nii hinge on roninud. Pahandage kui soovite, aga mulle näib, et see on rohkem just väheharitute lemmikteema. Seetõttu ma ikka veel loodangi, et kui mu lapsed kasvavad, nende aju ja maailmapilt areneb, siis jäävad ka p*dejutud unustusehõlma alla tukkuma. Aga nende teiste puhul, noh, siin pole ju enam midagi teha. Üks hakkas mulle seletama, et kuidas ma ennast tunneks, kui lähen lastega randa ja seal on üks selline. "Nii," küsisin vastu, "las ta siis olla, kuidas see minusse puutub?" "Ei noh, saad aru, ta on seal ju alasti!" Eee… nagu, kui viiekümnekolme aastane inimene ei tee vahet g*il, n*distil, l*putajal ja p*dofiilil, siis millest meil enam rääkida?
Mida üldse täpsemalt kardetakse? Et see nakkab? Et kiputakse päise päeva ajal vägistama? Milles see hirm seisneb täpsemalt?
Ütleme nii, et mulle on ka paar korda naised külge löönud. Oli natuke naljakas ja veider, aga ma ei käi nüüd ringi ja ei kiru kõiki omasooihaldajaid. Pealegi, see on sama kui mõni mees, kes sulle ei sümpatiseeri üritab ära moosida, ütled, et tänan ei, ma pole huvitatud. Mitte midagi ebatavalist.
Kunagi oli mul hüpotees, et erilist hirmu g*ikogukonna vastu tunnevad need, kes pole oma orientatsioonis lõpuni kindlad. Ja nii nad kardavadki, et n-ö nakkab. Et tulebki üks kena oliivikarva jumega, tugevate musklitega madrus, haarab piha ümbert kinni, vajutab pehmed huuled su suule ja oledki äratehtud. Kõik - edaspidi on naissugu su jaoks surnud ja rõve.
Sest kes teab niigi, mida ta eelistab, siis mida tal karta on? Noh, mõne usklikuga on sama, kui sa hakkad temaga näiteks evolutsioonist või teadusest rääkima. Nad muutuvad kurjaks, agressiivseks ja lõpuks ei saa neist üldse sotti. Vahutavad seal ja kõrvust tuleb tossu. Kui inimene on oma usus veendunud, siis ta ei lähe endast välja, kuna vestluskaaslasel on teine arvamus.
Põhimõtteliselt ma saan aru millest tuleneb teatud meelepaha. Noh, et mida nad tulevad siis lippudega laiama, olgu oma kodus, käigu oma baarides, milleks on vaja seda nii suure kella otsa panna (no pun intended). Sellest ma saan isegi aru. See mis kellegi linade vahel toimub, jäägugi nende linade vahele. Samamoodi ärritab inimesi ka heteropaarike, kes avalikult sugu teeb või sellest detailset infot propageerib - see lihtsalt ei sobi. Mind isiklikult häirib näiteks avalikus kohas suitsetamine tunduvalt rohkem, kui kaks meest, kes käsikäes tänaval jalutavad. Aga noh, ma olengi kiiksuga.
Noh, ja siis ma tulen tööle ja siin hakkab täpselt sama jutt. Üks päev tuli teenusepakkuja ja hakkas siis enda meelest nalja tegema, kuidas ta kavatses Laulupeo ajaks kostüümi laenutada ja karjuda, et te kõik olete p*derastid ja mina üksinda olen d'Artagnan. Ise naeris selle peale mürinal. Noh, loomulikult võeti veel kõik poliitikud ette ja ma sain teada, kuidas nad ka kõik p*ded on.
Üldiselt ma oleks võinud ruumist välja minna ja oodata, kui nad seal oma p*dejuttudega ühele poole saavad, aga ma ei viitsinud. Ühesõnaga ütlesin neile, et kui mul kodus poisid nii lolli juttu suust välja ajavad, siis ma küsin vastu, et aga kust sa tead? Käisite koos linade vahel nahistamas või?
Seepeale oli neil vist veidi piinlik, igatahes kohvi joodi vaikides lõpuni ja mindi minema. Raudselt kiruma, et mis sellel l*sbil viga on ja mingu ning…. see pole Sauteri ega Kenderi blogi, lüngad võite ise täita vastavalt rikutuse astmele.
Ausalt, ma ei tea mis värk sellega on. Miks just meestele see h*moteema nii hinge on roninud. Pahandage kui soovite, aga mulle näib, et see on rohkem just väheharitute lemmikteema. Seetõttu ma ikka veel loodangi, et kui mu lapsed kasvavad, nende aju ja maailmapilt areneb, siis jäävad ka p*dejutud unustusehõlma alla tukkuma. Aga nende teiste puhul, noh, siin pole ju enam midagi teha. Üks hakkas mulle seletama, et kuidas ma ennast tunneks, kui lähen lastega randa ja seal on üks selline. "Nii," küsisin vastu, "las ta siis olla, kuidas see minusse puutub?" "Ei noh, saad aru, ta on seal ju alasti!" Eee… nagu, kui viiekümnekolme aastane inimene ei tee vahet g*il, n*distil, l*putajal ja p*dofiilil, siis millest meil enam rääkida?
 |
Esmaspäeva õhtul märgatud vikerkaar Ehitajate teel. Not to worry, ajasin Volli bussitaskusse ja tegin pilti, mitte sõidu ajal.
Ühistranspordi liiklust ka ei häirinud. Olin korralik.
|
Mida üldse täpsemalt kardetakse? Et see nakkab? Et kiputakse päise päeva ajal vägistama? Milles see hirm seisneb täpsemalt?
Ütleme nii, et mulle on ka paar korda naised külge löönud. Oli natuke naljakas ja veider, aga ma ei käi nüüd ringi ja ei kiru kõiki omasooihaldajaid. Pealegi, see on sama kui mõni mees, kes sulle ei sümpatiseeri üritab ära moosida, ütled, et tänan ei, ma pole huvitatud. Mitte midagi ebatavalist.
Kunagi oli mul hüpotees, et erilist hirmu g*ikogukonna vastu tunnevad need, kes pole oma orientatsioonis lõpuni kindlad. Ja nii nad kardavadki, et n-ö nakkab. Et tulebki üks kena oliivikarva jumega, tugevate musklitega madrus, haarab piha ümbert kinni, vajutab pehmed huuled su suule ja oledki äratehtud. Kõik - edaspidi on naissugu su jaoks surnud ja rõve.
Sest kes teab niigi, mida ta eelistab, siis mida tal karta on? Noh, mõne usklikuga on sama, kui sa hakkad temaga näiteks evolutsioonist või teadusest rääkima. Nad muutuvad kurjaks, agressiivseks ja lõpuks ei saa neist üldse sotti. Vahutavad seal ja kõrvust tuleb tossu. Kui inimene on oma usus veendunud, siis ta ei lähe endast välja, kuna vestluskaaslasel on teine arvamus.
Põhimõtteliselt ma saan aru millest tuleneb teatud meelepaha. Noh, et mida nad tulevad siis lippudega laiama, olgu oma kodus, käigu oma baarides, milleks on vaja seda nii suure kella otsa panna (no pun intended). Sellest ma saan isegi aru. See mis kellegi linade vahel toimub, jäägugi nende linade vahele. Samamoodi ärritab inimesi ka heteropaarike, kes avalikult sugu teeb või sellest detailset infot propageerib - see lihtsalt ei sobi. Mind isiklikult häirib näiteks avalikus kohas suitsetamine tunduvalt rohkem, kui kaks meest, kes käsikäes tänaval jalutavad. Aga noh, ma olengi kiiksuga.
Kommentaarid
Postita kommentaar