Ilmselt ma pole kõige õigem inimene sellest rääkimaks… Noh, keegi meist ei lähe ju paksu treeneri juurde või pankrotistunud finantsametniku jutule. Aga kuna see parasjagu kuum teema on ja mul ka ikkagi veidi kogemusi, siis ju võiks. Lisan, et postituse lõpus jagan sooduskoodi ühele suurepärasele vahendile, millest vähe räägitakse, aga mille efektiivsus on lausa 100%. Ei, sõbrad, see pole nali, täiesti tõsiselt räägin.
Hakkasin rasedusest hoiduma 19 aastaselt. Kuu enne pulmakelli käisin kõik kenasti tohtri juures, kes mulle hormoonpreparaadi* välja kirjutas ja sõnad peale luges, et kui ma esimese tableti sisse võtan, siis ei tähenda see kohe, et ma nüüd võin rahuliku südamega …. eem… veini juua. Olin isegi veidi solvunud, et mis mõttes, proua, praegu alles detsember ja meil veebruaris ühteheitmise tähtaeg, selleks ajaks peaks ju küll juba tablett oma määdzikut tegema, onju. Igatahes, seda ma mõni aeg kasutasin. Pool aastat vist. Selle poole aastaga tõusis mu kehakaal circa 8 kilo. See oli jube! Muid vaevusi oli ka ja nii ma loobusin. Kasutasime muid asju. Noh, kummikuid näiteks ja apteegis saadaolevaid kreeme, tablette.
Siis, mingil hetkel me loobusime ülepea millegi kasutamisest. Praegu on keeruline selgitada, et mis meil ometi arus oli, sest lapsi me tegelikult ei tahtnud. Ma arvan. Aga hinnanguliselt kuus kuud sai niisama… veini joodud, enne kui Noorsand von Esimene meiega liituda otsustas.
Isand von Teine ühines üsna pea. See oli minu nooruse rumalusest tingitud. Ma uskusin vanamuttide jutte, et kui rinda anda, siis pole võimalik. Heh, eks need mutid loomulikult ajavadki sellist sooja udu noortele pähe, noh, et keegi pensieas neid ka ülal peaks ja nii.
Pärast teist katsetasin ma uuesti hormoontablette. Erisuguseid. Ikka samad hädad. Kaal, tujud, libiido langus. Otsustavaks sai see, kui mul mitu kuud järjest oli jube mädane silmapõletik, mida lõpuks isegi antibiootikumiga kontrolli all ei saanud hoida. Siis ma lugesin peenikest teksti oma minipillidel (see on väidetavalt kõige väiksema hormoonsisaldusega preparaat, mida võib ka rinnaga toitmise ajal kasutada) ja noh, mida oligi arvata, kõik hädad ikkagi selle sama tableti süü. Jätsin ära. Kasutasime kummikuid. Kuni ühel ööl oli vaja nii hädasti … veini juua, aga oli parasjagu remont ning härra ei viitsinud teise tuppa minna kummikuid tooma. Hiljem sain ma teada, et ta tegelikult oligi kolme last tahtnud. Lihtsalt unustas mulle öelda. No jah, saabus Prints von Pesamuna.
Pärast seda proovisin ma veel üks kord hormoonvahendit. Oli üks selline rõngas, Nuvaring, mis lükatakse sinnasamusesse. Ka võrdlemisi väikse hormoonsisaldusega. Seda ma kasutasin tegelikult üsna pikalt. See ei seganud mind üldse. Ja selles osas ka mugav, et ainult korra kuus pidi vahetama. Eks nalja muidugi sai sellega. Teinekord kohvitassi taga räägin, siia ei julge kirjutada, kombluspolitsei saab südari jälle... Lõpuks sai siiski määravaks libiido langus. Kaal ei olnudki enam nagu nii hull. Aga abikaasa mainis, et ta parem kasutab kummikuid, kui et mul pole üldse isu … veini juua. Ja nii me seda veini jõime, kuni koos kummikutega ja lisaks veel see üks päev kuus, kus mitte ükski Igor Mang sulle viljakust ei julge ennustada, otsustas kõigi takistuste kiuste ilmavalgust näha Kärbes von Üllatusmuna. Naistearst kehitas ka õlgu ja ütles, et tema ka ei tea kuidas, aga vahel tõesti juhtub, et ka päevade ajal naised rasestuvad. Yay for me, eks ole!
Igatahes, riskida mingite kraadiklaaside ja muu sellisega, mkm. Hormoonpreparaate ma ei julge kellelegi soovitada. See pole mingi naiste propaganda, need tegelikult ka rikuvad tervist. Ainus levinud vahend, mida ma proovinud pole, on spiraal. Kaalunud olen, jah. Sellega on järgnev lugu. Nii palju kui mina olen asjadest aru saanud, siis põhimõtteliselt on olemas kahte sorti spiraali. Üks nö vaskspiraal ja teine hormoonspiraal. Paigaldatakse kumbagi viieks aastaks. Hormoonspiraal on küllalt suure hormoonisisaldusega, seega, noh, kui ikka hormoon ei sobi, siis pole nagu pointi, eks. Teine spiraal ei sobi mulle süümelistel kaalutlustel. Mina, kes ma ikkagi elu pühaks pean, usun, et elu saab alguse viljastumise hetkel. Vaskspiraal aga toimib kahel moel, esiteks ta peaks hävitama spermat, aga juhul kui munarakk siiski viljastub, siis see spiraal põhjustab iseeneselikku aborti. Ma nüüd palun väga vabandust, kui ma millestki absoluutselt valesti olen aru saanud, ma pole meditsiini õppinud ja eks teadus areneb ning võimalik, et minu info on aegunud, aga igatahes see on põhjus, miks ma endale spriaali kunagi paigaldada ei lasknud.
Viimased aastad olen ma raseduse vältimiseks kasutanud üht idanaabrite leiutist. Väga sellest ei räägita, kuna ikkagi venelaste leiutis ja noh, eks siin poliitika määrab niimõndagi. Oleks ameeriklased selle turule toonud, siis me kõik teaksime sellest. Saadaval hästivarustatud apteekides nimega "Спи Один" ja koostöös Apotheka ketiga, kehtib aasta lõpuni sooduskood: "Katariina", millega saate tootele 30% allahindlust. Annan omapoolse garantii, seda vahendit kasutades te rasedaks ei jää! Toimib iga ilmaga ja mis parim, sellel ei ole mingeid kõrvalnähte. Võite kasutamise lõpetada igal ajal ja see ei mõjuta kuidagi teie võimalusi tulevikus rasestuda. Preparaat on saadaval käsimüügist ja väga soodsa hinnaga.
*Olen aru saanud, et hormoonpreparaadid toimivad põhimõttel, et keha arvab, et on juba rase. Seetõttu kogevad naised ka tüüpilisi rasedusaegseid vaevusi nagu tujukõikumised, kaalutõus, iiveldus jms. Aga taas, kui ma nüüd millestki fundamentaalselt valesti olen aru saanud, siis võib vabalt kommenteerida ja mulle elutõdesid õpetada 😁
Hakkasin rasedusest hoiduma 19 aastaselt. Kuu enne pulmakelli käisin kõik kenasti tohtri juures, kes mulle hormoonpreparaadi* välja kirjutas ja sõnad peale luges, et kui ma esimese tableti sisse võtan, siis ei tähenda see kohe, et ma nüüd võin rahuliku südamega …. eem… veini juua. Olin isegi veidi solvunud, et mis mõttes, proua, praegu alles detsember ja meil veebruaris ühteheitmise tähtaeg, selleks ajaks peaks ju küll juba tablett oma määdzikut tegema, onju. Igatahes, seda ma mõni aeg kasutasin. Pool aastat vist. Selle poole aastaga tõusis mu kehakaal circa 8 kilo. See oli jube! Muid vaevusi oli ka ja nii ma loobusin. Kasutasime muid asju. Noh, kummikuid näiteks ja apteegis saadaolevaid kreeme, tablette.
Siis, mingil hetkel me loobusime ülepea millegi kasutamisest. Praegu on keeruline selgitada, et mis meil ometi arus oli, sest lapsi me tegelikult ei tahtnud. Ma arvan. Aga hinnanguliselt kuus kuud sai niisama… veini joodud, enne kui Noorsand von Esimene meiega liituda otsustas.
Isand von Teine ühines üsna pea. See oli minu nooruse rumalusest tingitud. Ma uskusin vanamuttide jutte, et kui rinda anda, siis pole võimalik. Heh, eks need mutid loomulikult ajavadki sellist sooja udu noortele pähe, noh, et keegi pensieas neid ka ülal peaks ja nii.
Pärast teist katsetasin ma uuesti hormoontablette. Erisuguseid. Ikka samad hädad. Kaal, tujud, libiido langus. Otsustavaks sai see, kui mul mitu kuud järjest oli jube mädane silmapõletik, mida lõpuks isegi antibiootikumiga kontrolli all ei saanud hoida. Siis ma lugesin peenikest teksti oma minipillidel (see on väidetavalt kõige väiksema hormoonsisaldusega preparaat, mida võib ka rinnaga toitmise ajal kasutada) ja noh, mida oligi arvata, kõik hädad ikkagi selle sama tableti süü. Jätsin ära. Kasutasime kummikuid. Kuni ühel ööl oli vaja nii hädasti … veini juua, aga oli parasjagu remont ning härra ei viitsinud teise tuppa minna kummikuid tooma. Hiljem sain ma teada, et ta tegelikult oligi kolme last tahtnud. Lihtsalt unustas mulle öelda. No jah, saabus Prints von Pesamuna.
Pärast seda proovisin ma veel üks kord hormoonvahendit. Oli üks selline rõngas, Nuvaring, mis lükatakse sinnasamusesse. Ka võrdlemisi väikse hormoonsisaldusega. Seda ma kasutasin tegelikult üsna pikalt. See ei seganud mind üldse. Ja selles osas ka mugav, et ainult korra kuus pidi vahetama. Eks nalja muidugi sai sellega. Teinekord kohvitassi taga räägin, siia ei julge kirjutada, kombluspolitsei saab südari jälle... Lõpuks sai siiski määravaks libiido langus. Kaal ei olnudki enam nagu nii hull. Aga abikaasa mainis, et ta parem kasutab kummikuid, kui et mul pole üldse isu … veini juua. Ja nii me seda veini jõime, kuni koos kummikutega ja lisaks veel see üks päev kuus, kus mitte ükski Igor Mang sulle viljakust ei julge ennustada, otsustas kõigi takistuste kiuste ilmavalgust näha Kärbes von Üllatusmuna. Naistearst kehitas ka õlgu ja ütles, et tema ka ei tea kuidas, aga vahel tõesti juhtub, et ka päevade ajal naised rasestuvad. Yay for me, eks ole!
Igatahes, riskida mingite kraadiklaaside ja muu sellisega, mkm. Hormoonpreparaate ma ei julge kellelegi soovitada. See pole mingi naiste propaganda, need tegelikult ka rikuvad tervist. Ainus levinud vahend, mida ma proovinud pole, on spiraal. Kaalunud olen, jah. Sellega on järgnev lugu. Nii palju kui mina olen asjadest aru saanud, siis põhimõtteliselt on olemas kahte sorti spiraali. Üks nö vaskspiraal ja teine hormoonspiraal. Paigaldatakse kumbagi viieks aastaks. Hormoonspiraal on küllalt suure hormoonisisaldusega, seega, noh, kui ikka hormoon ei sobi, siis pole nagu pointi, eks. Teine spiraal ei sobi mulle süümelistel kaalutlustel. Mina, kes ma ikkagi elu pühaks pean, usun, et elu saab alguse viljastumise hetkel. Vaskspiraal aga toimib kahel moel, esiteks ta peaks hävitama spermat, aga juhul kui munarakk siiski viljastub, siis see spiraal põhjustab iseeneselikku aborti. Ma nüüd palun väga vabandust, kui ma millestki absoluutselt valesti olen aru saanud, ma pole meditsiini õppinud ja eks teadus areneb ning võimalik, et minu info on aegunud, aga igatahes see on põhjus, miks ma endale spriaali kunagi paigaldada ei lasknud.
Viimased aastad olen ma raseduse vältimiseks kasutanud üht idanaabrite leiutist. Väga sellest ei räägita, kuna ikkagi venelaste leiutis ja noh, eks siin poliitika määrab niimõndagi. Oleks ameeriklased selle turule toonud, siis me kõik teaksime sellest. Saadaval hästivarustatud apteekides nimega "Спи Один" ja koostöös Apotheka ketiga, kehtib aasta lõpuni sooduskood: "Katariina", millega saate tootele 30% allahindlust. Annan omapoolse garantii, seda vahendit kasutades te rasedaks ei jää! Toimib iga ilmaga ja mis parim, sellel ei ole mingeid kõrvalnähte. Võite kasutamise lõpetada igal ajal ja see ei mõjuta kuidagi teie võimalusi tulevikus rasestuda. Preparaat on saadaval käsimüügist ja väga soodsa hinnaga.
*Olen aru saanud, et hormoonpreparaadid toimivad põhimõttel, et keha arvab, et on juba rase. Seetõttu kogevad naised ka tüüpilisi rasedusaegseid vaevusi nagu tujukõikumised, kaalutõus, iiveldus jms. Aga taas, kui ma nüüd millestki fundamentaalselt valesti olen aru saanud, siis võib vabalt kommenteerida ja mulle elutõdesid õpetada 😁
Minu esimene lapsuke juhtus ka kummiga peale 2 kuulist tutvust :) aga elu läks hästi ja 18 aastat hiljem ikka veel jagame kodu ja elu. Mina kasutasin implantaati, mis pannakse käsivarre sisse ja siis void selle 3 aastaks ära unustada. Mugav oli aga ma pole kindle kas tal oli ka halbu môjusid kuna elu oli lastega nii kiire, et sitt tuju vôis ka olla segadusest majas vôi närviajavast abikaasast. Nüüd loodan jälle kummi peale ja ehk ei lähe nii kui esimesel korral kuna selles vanuses enam uusi lapsi kindlasti vaja ei ole :)
VastaKustutaMa olen mõelnud ka steriliseerimise peale, aga arstid pole lubanud. Ja praegu on natuke isegi hea meel. Neljas sündis siis kui olin 28, ikkagi noor, ja kuna nad nii järjest tulid, siis oli väga raske. Samas, eks mul mingi kinnisidee on olnud kuue lapse ema olla...
KustutaMul on alati see suhtumine olnud, et kui laps tulla tahab, siis küll ta ka viisi leiab. Ei peata neid miskid imevidinad. No ja kui suhtudagi nii, et kingitus, noh, siis on ikka lihtsam. Mõtlen ka nendele tuhandetele paaridele, kes kuidagi rasestuda ei suuda, see oleks ikka kordades hullem, ma arvan.
Ma usun ka sellesse et kui peab juhtuma siis juhtub nii vôi naa :) Mul ei tulnud môtetgi kui kogemata rasedaks jäin et see kuidagi paha lugu on, olin siis 28 (sul oli selleks ajaks juba 4 käes :) ) Ei olnud mul meest ega kodu aga kôik laabus iseenesest. Ja teine tuli plaanides peaaegu kohe kui otsustasime et nüüd on aeg teiseks. :)
KustutaNo just :)
Kustuta