peaaegutäiskasvanudinimene

Kõige esimese meiliaadressi lõin ma 2003. aasta juunis. Ei mäleta praegu, mis selle vajaduse tingis. Tõsiselt ma kogu seda virtuaalset kirjavahetusesüsteemi ei võtnud. Arvasin, et see läheb mööda. Inimesed saavad sellest üle ja on normaalsed edasi. Kuna ma ei tahtnud meiliaadressiks mõnd igavat jekaterina742@domeen.com, siis lõin aadressi peaaegupunapea@domeen.ee. Ilmselt oleks ma kaks sekundit kauem aega kulutanud meiliaadressi nime loomisele, kui ma oleksin osanud aimata, et ma seda meiliaadressi järgmised 16+ aastat kasutama hakkan.


Viimase nädala jooksul tuli meiliaadress anda rehvivahetuses ühele karusele mehaanikule, politsei ja piirivalve ametis ametnikule ja Innove eripedagoogile. Ma sain neilt kõigilt sama reaktsiooni. Kerge muigelaadne aimdus silma- ja suunurkades. Sel hetkel ma mõtlesin, et mul on hea meel, et ma kauem seda pagana aadressi ei sünnitanud. Nii oli neil inimestel vähemalt korra päevas võimalus naeratada.

Eks mul on paar sellist asjalikku meiliaadressi ka. Kui ma parasjagu kedagi naeratama ei soovi panna, siis ma kasutan neid. Aga üsna harva. Üldiselt mulle siiski meeldib näha kasvõi hetkeks seda naeratusetaolist helki inimeste silmis.

Kommentaarid