Mul on töö juures üks klient, kes alati mu jalavarje takseerib. Alati. Tegemist on meesterahvaga ja teate ju küll, kuidas mehed vaatavad. No kohe nii, et sa näed, et nad vaatavad. Naised on selles osas palju leidlikumad, kasutavad peegeldavaid pindasid, silmanurgast looritatud ripsmete alt piiluvad. Kui sa märkad, et naine sind vaatab, siis usu mind, ta tahabki seda, et sa seda näeks, sest tavaliselt tahab ta sulle sellega midagi öelda ja mitte midagi positiivset või ülesehitavat. Eriliselt tasub olla ettevaatlik, kui sellele pilgule järgnevad sõnad: "Uued kingad või?", tõlkes tähendab see "Sa oleksid oma raha võinud hoopis põlema panna, oleks vähemalt sooja saanud, aga nüüd pole sinuga enam midagi peale hakata". Aga mehed kuidagi ei oska. Üks päev käisin jooksmas ja siis foori taga seisis üks mootorrattur kes mind passis, kohe pööras pead ja nii. No ma ei tea, väga ebameeldiv! Hakkasin kohe mõtlema, et äkki mul prillid nina peal viltu, püksisääred erikõrgusel, rasvavolt üle püksivärvli päikese kätte mürama hiilinud - igasugu hulle mõtteid.
 |
| No maitea, täitsa normaalne ju, mis seal ikka passida nii väga? |
Aga jah, see kutt siis, kes mu ketse vaatab. Alati on selline tunne, et mida ta seal nüüd näeb? Kas mul on mingi mustus ketsi peal, paelad lahti või mis talle ei sobi. Üks kord ma vaatasin tema kingi siis ka. Kohe kiusu pärast vaatasin, pikalt ja põhjalikult. Mingid firmakad olid, ma ei jaga ju neid asju, aga määrdunud ja lõhki. Minul on praegu tööl käimiseks Selverist 11,90ne eest ostetud tennised, mitte kõige uhkemad, aga mugavad ja vähemalt puhtad. Või noh, enam-vähem, need valged paelad lähevad jube kiiresti kohe mustaks. Igatahes, olgu kuidas on, ma täpselt aru ei saa, mida seal nii väga vaadata iga kord, oleks tal endal siis vähemalt viisakad koosad.
Kingi ja käekella vaatavad mehe juures üldiselt ju naised hoopis, pole nii või? On üks selline vana Mosfilm "Moskva pisaraid ei usu". Seal on stseen, kus peategelane sõidab rongis ja peale tuleb üks mees mudaste kirsadega, ja siis naine heidab neile ühe sellise paljuütleva hindava pilgu, mille peale mees teatab, et ta ka vihkab kui kingad on mustad. Selle peale teatab naine, et tal on mehe jalanõudest sügavalt savi ja pole vaja siin õigustada midagi, kui mees teatab, et ta teab naisi küll kuidas nad mehi kingade järgi lahterdavad.
Jah, tuleb tunnistada, et ka mina pole sellest patust prii ja pilk libiseb kuidagi tahtmatult jalatsitele. Vahel lausa vastupidi. Vaatad, et nii viisakad kingad ja siis piilud, et mis nägu nende juurde käib. No ja pigem on nii, et kui papud on viisakad, siis annad ka lihtsa näolapi andeks, aga kui nägu on kena ja käimad lohakad, siis see on täiesti andestamatu. Sest kui laias plaanis vaadata, siis naistel on nii palju asju mille pärast hoolitseda, et need tervikuga sobiks - juuksed, meik, kõrvarõngad, prillid, kell, küüned, sõrmused, rõivad, käekott, rahakott, jalatsid, parfüüm. Mehed peavad ainult jalatsite pärast vaeva nägema. Ja kui nad isegi sellega hakkama ei saa… no jah. Olgu, olgu, rahunege nüüd lumehelbekesed! Ma tean, tean, tänapäeval hoolitsevad endast lugupidavad mehed ka maniküüri, juuste, habeme ja üldmulje eest, aga suures plaanis on seda ikkagi palju vähem kui naistel.
See et ma töö juures sniikersites käin, häirib mind hullukanti. Aegajalt üritan ma ikkagi peen daam olla ja ilusates kingades tööl käia, aga kuna mul on päris palju võsas ragistamist ja üldiselt ka küllalt räpane töö, siis on mul oma jalatsitest kahju ja nii need odavad jalakatted garderoobi hiilivadki. See ilmselt ongi põhjus, miks mind teiste pikad pilgud varvaste suunas nii häirivad, et lausa postitus oli vaja sellest kirjutada.
mh? või hm? ma olen naine ja võin küll hajameelselt või vastupidi, äratundmisvaevas pikalt vaatama jääda, sest tahan kindel olla, et see on ikka see inimene (lühinägelikkus!).
VastaKustutaühtlasi ei kanna ma meiki (v.a esinedes) ja parfüümi ega sobita eriti kotti ("mis koti ma valin" käib põhimõttel: vaja poes käia või trenniasjad võtta? seljakott. Ei ole midagi kindlat vaja kaasa vedada? õlakott. Kuigi neid kotte ostes ma natuke vaatasin, seljakoti juures paelus ilus tumesinise-tumepunase kombinatsioon, õlakoti juures see, et toekas ja presendist).
Vbla ma sellepärast ei vaata meeste jalatseid ka, vähemalt mitte kõlblikkuse-kõlbmatuse pilguga. Ma kipun kellegi riideid nägema enamasti siis, kui need mulle heas mõttes silma jäävad.
halvas mõttes panen kellegi eksterjööri tähele vast siis, kui ta juba haiseb. või on riietunud nii, nagu need, kes tavaliselt haisevad.
aga mind ennast jäädakse küll vaatama ja tõsi ta on, et mehed tihemini. ja siis mõtlen ma samamoodi nagu sina, kas mul on plekk kuskil või midagi narmendab - mu riietumisharjumusi teades on viimane väga tõenäoline; vbla on mõne arust vaatamisväärsus seegi, et kuskilt on nõelutud, aga selle üle olen ma uhke, las vaatavad ja õpivad, kuidas tarbimisühiskonnaga võidelda.
KustutaEks ma olen ka vahel mõelnud, et ehk mõni vaatab hoopis tunnustavalt või heakskiitvalt, aga ilmselt see sisemine ebakindlus ei lase seda väga uskuda, kergem on eeldada, et sellepärast vaadatakse, et midagi on valesti, riivab silma.
KustutaSellest, et ma ebaloomulikult palju tähelepanu välisele pööran, sellest olen ma ammu juba aru saanud, aga suures plaanis mulle tundub, et kiputakse rohkem vaatama siis, kui mingi osa tervikust ei sobi, olenemata kas see on siis häirivalt lohakas/räpane/kriiskav, või vastupidi, anaalselt korralik/puhas/maitsekas. Kord läksin ise juttu tegema ühe kerjusega, kes nägi ülišikk välja, kaabuga, peened kingad ja korralik mantel. Muidu oleks tast lihtsalt mööda kõndinud, aga see tema välimus ei sobinud, liiga kena. Vahel võib ka nii :)
Ma olen vägagi mitu korda mõnda inimest, eriti naisi, ka võõraid,vaadanud mõttega, et tohutult äge detail või tervik ja äkki ütleks talle, et äge ja ilus ja siis mõtlen et äkki talle ei meeldi kui ma nii ütlen ja äkki ta loeb sellest midagi muud välja, kui ma mõtlesin.
KustutaLisaks... Kui ma kellelegi (tuttavamale) ütlen, et: "uued kingad" vms, siis ma tõesti ei mõtle, et pangu ennast põlema ja ma ei usu, et üldse keegi seda nii mõtleks. Võib-olla ainult väga pahatahtlik isik, kes seda põlema panemise osa ei jätaks siis ju ka enda teada ja see isik ei pea sugugi naissoost olema... Ma ei tea küll, kust sa neid üldistusi võtad, aga tähelepanek: "uued kingad või?" on ju lihtsalt jutu soojendus, kutse oma kingadest muljetada, vormis mis jätab avatuks ka võimaluse üldse mitte muljetada kui teine ei viitsi. Sest äkki ta ei viitsi.
Üks tark inimene lubas mulle kunagi, et oma isiklikus blogis võin ma peegeldada oma enese emotsioone ja kirjeldada elu läbi oma kogemuste. Ja mina mäletan veel päris hästi seda, kuidas keskkoolis tüdrukud küsisid üksteiselt, et "kas uued teksad, või?" ja see polnud kunagi mõeldud komplimendina. See, et Sinul selline kogemus puudub, tähendab automaatselt, et selline asi on võimatu?
Kustuta