Kes see laulab köögis. Vol 6. Apsud

Köök on nüüd tegelikult valmis. Nagu ilmselt aimasite. Paar korda elus olen ma remondi valmis saanud ja sõbrad-tuttavad külla kutsunud, et nendega oma rõõmu jagada. Viiruse ajal ei kutsunud ma kedagi. Kuni isolatsiooni lõppu ootasin, meenus mulle kuidas mul varasemalt on remondijärgne periood möödunud. Esialgu olen nii rahul ja õnnelik, et remont lõpuks valmis ja ei pea enam ehitustolmu kohvi seest välja kurnama. Käin uhkusest pakatavalt rind kummis kodus ringi, paitan töötasapindu, sätin valgustust, tõstan kappides asju ümber. Teen nimekirja kõigist neist, keda veinile kutsuda. Küpsetan parimad pirukad ja võtan põskede õhetades külalisi vastu. Õhtu lõppedes olen ma pisarais, löön jalaga kapiuksi kinni, tõmban kardinad ette ja ei süüta ühtegi lampi. 

Et teid kõiki säästa sellest suurest valust ning mulle pikalt ning laialt seletada, kuidas ja mida ma kõik valesti olen teinud, siis teen seda nüüd ise. Põhimõtteliselt võiks öelda, et kõik mis sai valesti minna läks, ja kohe mitu korda.

Aknalaud ei ole tegelikult kõver, käsi jõnksatas pildistamise ajal

Alustame sellest, et ma maksin päris kindlasti üle. Elektritööde eest käisin välja ligemale tuhat eurot. Kahtlemata oleks leidnud kellegi, kes oleks sama töö poole soodsamalt teinud. Mööbli eest maksin 2600 eurot - jällegi, oleks saanud odavamalt, eriti kui oleks ise teinud. Ja milline saamatu käperdis siis köögimööbli treimisega ise hakkama ei saa? Kardinadki oleks võinud ju ise õmmelda ja säästa umbes 160 eurot. Loomulikult olin ma loll, et ma ei ostnud uut integreeritavat ahju ja pliiti, sest kes see tohlakas vahetab kõik muu välja ja jätab vana? Ja nõudepesumasin on mul ka liiga kitsas meie pere jaoks, mõtle, ma pean korra päevas selle tööle panema! Kui oleks asju paremini planeerinud, siis oleks kindlasti saanud normaalsuuruses nõudeka kööki mahutada ja siis, ma ei tea, korra kuus neid nõusid pesnud, või kui tihti on üldse normaalne nõusid pesta? Minu meelest kord päevas on täitsa ok, muidu need ju haisevad seal. Kõige mõistlikum oleks üldse sein elutoa vahel maha lõhkuda ja köök ning elutuba kokku ehitada, sest kõigile ju meeldib nii hirmsasti toidulõhnade sees istuda ja perenaise paksu ahtrit imetleda, kui ta seal oma kitsasse nõudepesumasinasse kahvleid üritab sisse väänata. Idioot jätab originaalplaneeringu alles! Imbetsill!

Must tasapind on halb, sest kohe on kõik veeplekid ja tolm nähtav. Peegel töötasapinna taustal on eriliselt rumal manööver, sest seda hakkan ma nüüd iga päev viis korda nühkima. Seinad on mul halvasti krohvitud, pahteldatud ja lohakalt värvitud. Sama käib aknapõskede kohta.

Krohv

Liistud on valesti paigaldatud ja ukse taga on kummalise pikkusega liist, sest muidu ei saaks ust täielikult avada. Uksest rääkides, siis see on paigaldatud viltu. Kohe korralikult viltu, nii kolme sentimeetriga. Uks oli liiga kõrge, sest poldud arvestatud põranda tõusuga, seetõttu tuli ust alt lühemaks saagida. See saagimine on jube, sest alumine serv narmendab.

Liistud ja nurgad

Kuna elektrikud paigaldasid kubu jaoks mõeldud pistikupesa liiga madalale - sest mida sellistelt ikka oodata, kes ainult munasid oskavad pihus hellitada ja klientidele keelt kõrva ajada - ja mina ei tulnud tõesti selle peale, et kubu pistik peaks suhteliselt lae all asetsema ja usaldasin neid, kellel on selliste asjadega kogemust, siis olin sunnitud õhupuhasti madalale tooma ja too pole nüüd kappide alumise servaga samal joonel, kuigi esialgu oli see nii planeeritud. Kubu toru kattev metall karp on muide seina külge paigaldatud kahepoolse teibiga.

Õhupuhasti

Kahepoolse teibiga on paigaldatud ka osad liistud, sest liistud paigaldasin ma ise ja ma ei jaksanud lööktrelliga auke seina puurida ning polnud üldse kindel, kas ma ka õiget puuriotsa kasutasin, sest mul on tööriistad olemas küll, aga ma ju ei tea millised need betooni ja millised puidu puurimiseks on mõeldud. Tapeet on ka minu pandud, see selgitab seda miks muster kokku ei jookse ja miks osades kohtades olen lapse guaššvärvidega tapeedi ebatasasusi peita üritanud. Seinad on mul mõistagi endiselt viltu ja kõverad ja ka see asjaolu ei aidanud eriti tapeedi paika panemisele kaasa. Kuna kogu tehnika ühte seina panemine oli millimeetrite mäng, siis tuli aknalaud maha võtta, lühemas saagida ja tagasi panna. Lühemaks saagimine läks natuke pahasti ja nüüd on aknalauas viie sentimeetrine lõige kohas, kus seda olema ei peaks.

Aknalaud

 Parkett köögis ei ole samuti kuigi praktiline. Põhjust ma praegu ei mäleta, vist pidi kuluma ruttu või midagi sellist. Sest mul ju roomikutes kaitseväelased kasutavad seda kööki ja tammuvad seal. Lamp on mul ammugi liiga madalal, kõik normaalsed inimesed löövad oma pead selle vastu. Värvid on ka halvad, saadan siin alateadlikke sõnumeid välja, et kohitseda kõiki mehi, kes mu köögis oma päid vastu lampi löövad, või ma pole täpselt kindel mida ma sellega nüüd külalistele öelda tahtsingi. 

Igatahes, kõik on mul halvasti. Kõik! Ja ma tean seda. Nüüd olen kõik ausalt üles tunnistanud mis toimub ja pole teil vaja endale tüli teha, et mulle tõestada kuivõrd suur tölbakas ma olen, tean seda niigi suurepäraselt.