Nagu viimati sai mainitud, siis Voldemari tehnoülevaatus hakkas vaikselt läbi saama. Ikkagi juubel härral ja nii. Kuna ma oma autot kuuni ja tagasi jumaldan, siis teadsin ma seda niigi une pealt, aga eriliselt nunnu oli, et Maanteeamet mulle vastavasisulise meeldetuletuse saatis. Naeratuse tõi näole.
Internetist vaatasin veidi erinevaid punkte. Vaatasin hinna järgi, et kus ikka soodsamalt saab. Ei hakkagi teesklema, et ma neil mingit vahet teen. Internetist broneerides saab osades punktides mõni euro soodsamalt ülevaatuse ära teha. Niisiis, broneerisin aja. Nende lehel oli ka üsna pikk ja põhjalik juhend, et mida ise saab auto juures kontrollida, enne kui ülevaatusele minna. Mis mulle kohe eriliselt sümpaatsena mõjus, oli asjaolu, et rooste ärahoidmisest soovitati seal autot korrapäraselt pesta. Järelikult pole ainult minu kiiks!
Ülevaatuse päeval ei teinud ma muud kui väikse ringi Tallinna ringteel, et tahma põletada, pumpasin rehvidesse veidi õhku juurde ja oligi kõik. Natuke süda ikka valutas, et äkki leitakse mõni viga, mida ma ise ei oska otsidagi, aga võtsin seda ülevaatust nii, et noh, kui ongi midagi, siis saan vähemalt teada ja sellega tegeleda.
Kohale jõudes oli seal parasjagu üks teine teine auto ülevaataja käes ja ma istusin vagusi ooteruumis. Tuli siis see mees oma tehnopassi järele ja mehaanik (või mis nende ülevaatajate õige nimi olema peaks) teatab, et ülevaatus kehtib augustini, siis tuleb uus ülevaatus teha. Mees küsib, et miks. Ülevaataja ütles, et üks tagurdustuli ei tööta. Mees küsib, et kas ees või taga? Nagu? Saate aru? Kas EES või TAGA? Ma hakkasin naerma. Kontrolör muigas mu naeru peale ja hästi rahulikult selgitab mehele, et tagurdustuli on autodel tavaliselt ainult taga, ees tagurdustuld pole. Mees sai selle peale hästi kurjaks ja midagi porises. Seletas, et ta ei suvatse mingi tule eest tuhat eurot maksta, et tal üks MEES lubas mõistliku summa eest korda teha. Kontrolör sai ka kurjaks ja teatas, et tehku mees mida tahes, aga tema ei saa puhta südametunnistusega autole kehtivat ülevaatust vormistada. Ja nii nad lahku läksid. Siis oligi minu kord.
Kuulas ja vaatas mees mu kullakest, avas kapotikaane ja pagasiluugi, näppis igasuguseid hoobasid ja luuke, pidurdas, kiirendas, lasi signaali, kontrollis turvavöid, vaatas kas kütuseluuk avaneb, pööras rattaid, tõstis auto üles ja uuris seal all ka veel oma taskulambiga miskit. Ühesõnaga, ma ei teadnudki et autoga selliseid asju teha saab. Ma käin seal ainult muusikat kuulamas ja välitemperatuuri kontrollimas. Või noh.
Umbes viisteist minutit jändas auto kallal. Minu otsa eriti ei vaadanud, vahepeal käis arvuti juures mingeid märkmeid tegemas. Lõpuks ütles, et sõitku ma temaga parklasse ja tulgu sisse tagasi oma dokumentide järele. No nii, tõehetk! Tulin tagasi ja mees kulmukortsutades kirjutab seal midagi enda ette. Igasuguseid mõtteid käis läbi. Noh, et äkki mul mingid vedelikud ei olnud õigel tasemel, või tegi liiga suurt müra, või heitgaasid olid üle normi, paljugi mis, ise ei saa ju aru kui vastavat väljaõpet ega soolikat pole. Lõpuks teatab, et ülevaatus kehtib kaks aastat. Kaks aastat! Nagu! Muidu peab nii vanade autodega iga aasta käima ülevaatusel, aga minu Voldemar on nii ponks poiss, et talle anti kohe kaheks aastaks dabro! Kui ta mulle helerohelise paberi tagasi ulatas, siis naeratas ja sõnas: "Heas korras ilus auto!" See oli samasugune ootamatu ja üliarmas kompliment, nagu tookord kui ma ise ülevaatusel käisin ja mulle öeldi, et "ilus väike emakas". Ma naeratasin kohe soojalt vastu, tänasin ja ütlesin, et ma tõesti hoolitsen ka tema eest hästi. Ma arvan, et see meeldis talle, et ma Vollit tematasin, mitte ei öelnud, et ma "selle" eest hoolitsen.
Loo moraal on selles, et autot tasub korrapäraselt pesta. Muuhulgas. Muidu peaks ka oma tehnika eest hoolt kandma, siis nad peavad kauem vastu ja toovad rõõmu nii endale kui ka kõrvalseisjatele.
Kommentaarid
Postita kommentaar