Kuidas ma oma nutikella püüdsin üle trumbata

Kõik sai alguse sellest, nagu see minu puhul ikka saab, et mulle ei meeldinud enam kaalunumber, mis mind hommikul tervitas. Sisuliselt veebruarist olin ju kodus istunud ja minimaalselt liigutanud, lisaks veel tundsin pärast oppi, et tahaks oma keha hellitada ja olin kuidagi paistes igast otsast. Jah, ütleme suures plaanis midagi hullu polnud, olin ehk umbes 2 kilo juurde võtnud, aga kuna mulle näis, et see kaal on kõik puhas pekk, siis riided ka ei istunud enam ilusti, oli ebamugav ja teate küll kuidas nende sigade ja kärnas kärssadega on.

Ehk siis, märtsi lõpus, lihavõttenädalal otsustasin, et võtan ennast kokku ja juuniks saledaks. Kaks kilo on selline 4 kuni 6 nädalane projekt. Jah, loomulikult on võimalik kiiremini ka maha saada, üldse ei vaidle, aga enda puhul tean, et mis kiirelt läheb see hõlpsalt tuleb. Tagasi, ja võtab veel paar-kolm oma lähedasemat semu ka kaasa. 

Algus oli vaikne, panin oma kella käele, hakkasin uuesti oma sööke-jooke MyFitnessPal äppi logima ja suurendasin sammude arvu. Võrdluseks nüüd, arvestades, et ma pikalt üldse ei liigutanud ja osadel päevadel oma Garminit randmelegi ei pannud, siis 29.03 oli mul eesmärk täiskõndida kõigest 4769 sammu. Vaadake, Garmin on minu meelest nutikelladest selles osas nii armas, et ta vaatab üle, palju sa keskmiselt kõnnid. Ja kuna ma pikalt ei kõndinud, siis ta ei pane tuimalt iga päev sulle 10 000 sammu eesmärgiks, vaid motiveerib tasakesi. Umbes, et noh, eile ei teinud mõhkugi, püüa täna vähemalt pool rehkedusest, on ju. Ja siis vastavalt, kui sa oma 100% täis sammud, hakkab ta iga päev sulle natuke rohkem samme eesmärgiks seadma. Võibolla teevad seda teised nutikellad ka, ma ei tea, aga vähemalt minu odavam Fitbit seda ei teinud. Postituse kirjutamise päeval oli mu eesmärgiks täis käia 16 250 sammu. Selleks ajaks oli mul välja kujunenud hasart, et nui neljaks, lähen kasvõi 23.45 kõndima, ma pean selle 100% normist täis saama.

Aga teate kui kaua peab kõndima, et jalutada kokku 15 000 + sammu? No kaua, paar tundi vähemalt. Aga mul pole ju aega iga õhtu muudkui kõndida. Või noh, on, sest jõusaalid on kinni, aga ikka jäi samme puudu. Tulen oma kahetunniselt matkalt tagasi ja vaatan, et ikka veel circa 4000 sammu puudu. 

Sõnaga, ma hakkasin jooksmas käima. Sest nii läbin ma vahemaad kiiremini ja saan sammud täis. Ise elan oma elu keeruliseks, tean küll. 

Jooksmisest olen ma kirjutanud siin mitu korda. Et kuidas ma ei saa, sest põlved. Ehtne vanainimese jutt. No sel kevadel olen põlvede pärast ühe jooksu pidanud lühemaks lõikama, aga see oli mul kõige esimene ja ma arvan, et kui mul oleks tempo olnud mõistlikum, siis oleks selle ka kenasti sooritanud. Mul läheb tempo liiga kõrgeks, kui ma kuulan liiga intensiivset playlisti. Lisaks, ma arvan, et need jalutuskäigud, mis osad olid ikka üsna kiired, olid ka heaks alguseks, et ma kohe suure hurraaga ei kukkunud sprintima nagu kevadine varss. Et siis tasa ja targu. Eilne jooks näiteks oli juba päris ilus mu enda meelest, 6 km 30 minuti jooksul. Samme tuli ka omajagu.

See ei olnud muidugi kõik. Sest lisaks vaatasin ma ka oma toitumise üle. Lihtsad väikesed muudatused. Esiteks otsustasin, et õhtuti pärast kuute ma enam ei söö. Teiseks loobusin alkoholist. Siis rohkem rõhku puu ja köögiviljadele. Midagi muud otseselt ei teinud. Kuna mu toitumine on aastaid olnud selline, et ma eelistan väiksema rasvasisaldusega koori ja piimasid, saia asemel sepik, seaprae asemel kanafilee jne, siis selles vallas polnud vaja midagi muuta. Või olgu, tortide kaloreid uurisin küll rohkem kui muidu. Sest teate, elus peavad siiski mõned rõõmud isegi dieeti pidades olema. Ja minu rõõm on maiustused. See lihtsalt on nii. Vett kaanin ma ka nagunii juba rohkem kui 2 liitrit päevas, seda ka eriti palju rohkem ei hakanud jooma.

Jah, kaal langes, riided mahtusid uuesti selga ja vähemalt nutikaalu järgi on ka rasvaprotsent jõudsalt kahanenud, ehk siis lootust on, et kõik see kaal mis kadus on peamiselt peki arvelt.

Nagu näete, pole mul geenidega vedanud ja pole mul ka mingit imenippi. Selleks, et olla sale, on vaja teha tööd ja puhuti enda vastu ka range olla. Seada mõistlikke eesmärke - kuni pool kilo kaalukaotust nädalas, mitte rohkem - ja nii ta tuleb. Ja jääb. Ilma semudeta.

Aga nüüd on mul muidugi mure selle Garminiga. Ta nii hoolega iga päev tõstab mu sammueesmärki, et ma varsti pean igal pool joostes käima, et oma sammud täis saada. Huvitav, kas mingi hetk ta jõuab järeldusele, et nüüd küll juba aitab, et pole vaja inimest surnuks ka utsitada või pole ta veel nii nutikas?

Ja siia lõppu üks pilt minust enne jooksu. Panin kõik kenasti ennast valmis ja siis avastasin, et mul on vist kõik see juurde võetud kaal rindadesse läinud, sest ma näen välja nagu oleks just rinnaopilt tulnud. Võin kinnitada, sellist asja pole veel olnud. Ühel päeval. Enne seda peab teised asjad korda saama. Aga noh, naljakas oli. 

Aa, üks asi veel. Kuna ma tean, et mu lugejate hulgas on väga tarku inimesi ja ma tahaks ka ennast tiba harida, siis kas keegi oskab öelda, mis taimega on tegu alloleval fotol? Ma olen neid see kevad igal pool näinud ja no oleks huvitav teada, et millega tegu.