Ammu olen puudust tundnud küsimustest, mis kevadeti ikka blogides ringlevad. Leidsin nüüd tänu VVN blogile ühed sellised, millele tahaks kohe vastata. Originaalpostitus siin.
💎Kui mitu korda oled käinud oma meilipostkasti luuki lõgistamas lootuses leida sealt midagi, mis poleks arved või reklaam? Mitu korda leidsid arve või reklaami? Aga mitu korda midagi muud? On olnud päevi, kus ka arved või reklaam on tervitatud lisad mu meilides.
💎Kui mitu korda üritasid ärevust ohjata tegemist vajavate ülesannete nimekirja koostamisega ja said siis seda vaadates paanikahoo, sest nimekirja pikkuse ja ajaliste võimaluste vahel valitses täielik ebakõla? Rohkem on olnud seda, et paanika on enne nimekirja koostamist. Nimekiri aitab seada prioriteedid paika. On elutähtsad ja kiired tegemised, on olulised toimetused ja siis sellised ülesanded, mida saab edasi lükata, delegeerida või üldse tegemata jätta.
💎Kui mitu korda tundsid, nägid, kuulsid, kogesid, mõtlesid midagi, millest tahtsid rääkida just ühele kindlale inimesele? Kas rääkisid? Kogu aeg. Iga päev juhtub midagi, millest tahaks rääkida sellele ühele kindlale. Kui ma ta lõpuks kätte saan, siis räägin kõik ära, millega ma viimased 40 aastat tegelenud olen, mis on minuga juhtunud. Pangu ennast ainult valmis. Nii kaua teen blogisse märkmeid, et miski meelest ei ununeks. Ära siis liiga kaua lase end otsida, on ju sõbrake!
💎Kui mitu korda jagasid oma tegemisi rõõmu ja uhkusega ja kui mitu korda jätsid jagamata mõeldes, et seda on liiga vähe ja valesti? Ütleks 20/80. Rohkem jätan jagamata, sest vähe ja valesti.
💎Kui mitu korda tundsid tahtmist nutta? Kui mitu korda nutsid ja kui mitu korda mõtlesid, et nutad kunagi hiljem, sest praegu ei saa endale laiali lagunemist lubada? Viimase aasta jooksul olen õpetanud end nutma. Liiga kaua olen asjata olnud tugev ja koos. Nüüd nutan enne ära, kui koost lagunemiseks läheb. Sellised väiksed vahepeatused, et suuremat katastroofi ära hoida. Elu on palju helgem. Soovitan kõigile!
💎Kui mitu korda tundsid end nähtuna, mõistetuna, kuulduna, kui mitu korda nähtamatuna ja enese vaikimise sees lõksus olevana? Nähtuna olen end alati tundnud, aga vääriti mõistetuna. Mida rohkem ma püüan end selgitada, seda vähem kuulatakse. Vaikimine pole olnud mulle lõks vaid varjupaik, turvaline oaas, kus on rahulik ja hea.
💎Kui mitu korda kogesid hetki, mida arvasid mitte iialgi unustavat ja kui mitu korda avastasid, et oled ikkagi unustanud? Liiga palju olen unustanud. Unustanud hetki, inimesi, tundeid, päikseloojanguid ja päiksetõuse. Sellest ka blogi.
💎Kui mitu korda tundsid, et oled halb inimene ja kas uskusid seda päriselt? Kas täna? Usun päriselt, et olen halb. Iga päev vähemalt mitu korda.
💎Kui mitut inimest sa päriselt usaldad, kui mitmele saad öösel kell kolm helistada? Mitte ühtegi. Olen vastu võtnud kellakolmeseid telefonikõnesid ja vastanud sõnumitele. Aga ise pole olnud veel nii suures ängis või ahastuses, et oleks olnud vaja kell kolm nõu või lohutust paluda. Mõned raske südamega kõned on tehtud mõistlikul kellaajal, aga neile pole kas vastatud või pole mu muret tõsiselt võetud. Mis ma siis enam neid tülitan?
💎Kui mitu ööd oled hommikusse tantsinud? Rääkinud? Vaikinud? Joonud? Tantsinud vast 4. Rääkinud tosin. Vaikinud... ei meenu ühtegi. Joonud mõned. Tavaliselt on joomine olnud käsikäes kas tantsimise või rääkimisega.
💎Kas su elus on mõni selline kogemus, mille eest sa maksid liiga kallilt, aga millest sa ka teisel korral mitte midagi ära ei annaks? Mul vist pole selliseid kogemusi, mille eest ma oleksin maksnud. On kogemusi, mis olid omal ajal valusad ja ebamugavad, kuid mul on hea meel, et need täkked mu vööl on.
💎Kas on võimalik armuda valesse inimesse või on armumine alati õige? Kunagi oleksin sellele küsimusele vastanud kindlalt "jah", muidugi on võimalik armuda valesse. Nüüd ma enam nii kindel pole. Armumistunne on ikka hea. Mida ma annaks, et kasvõi korraks armuda, olgu siis vale.
💎Kas sulle tundub mõnikord, et inimesed hoiavad oma asju rohkem kui oma inimesi? Jah, tundub küll. Arvan, et olen ise ka selline. Asjad ei tee haiget, asjad ei lähe ära, nad ei muuda meelt, nad ei mängi su tunnetega. Issand kuidas ma oma autot armastan!
💎Kas oled mõnikord tundnud, kui vaeseks on muutunud sõnavara, mis teile mõne inimesega ühisena üldse veel jäänud on ja kuidas sellest ammu enam ei piisa üksteiseni jõudmiseks? Jah, tunnen küll. Aga mitte ainult mõne konkreetsega, vaid üleüldiselt. Sellepärast näibki mõttetu midagi selgitada. Nad ei saa aru. Ja mina vist neist ka ei saa. Me nagu räägiks erinevat keelt.
💎Kas sa oled kunagi ostnud midagi sellist, mis oli kallis ja üldse mitte hädavajalik, aga mis on sulle üüratult palju rõõmu toonud? Minu kallis Volli. Iga päev teeb ta mind nii õnnelikuks.
💎Kas tõelises sõpruses saab olla kohta kadedusel? Sõltub. Ma küll kadestan neid, keda imetlen ja sõbraks pean. Kadetsen mõttes, et tahaks ise ka midagi, mida nemad omavad, oskusi, õnnelikke peresuhteid, stabiilset närvikava. Aga mul on ka rõõm nende üle, et neil see on. Ma ei tea, kas see on siis kadedus?
💎Kas on mõni poliitik, kelle nägemise peale su käed hakkavad tegema liigtusi, nagu väänaksid millelgi midagi küljest? Ei. Kulme paneb kergitama ja vahel ka pead raputama.
💎Kas su armastus (endine või praegune) räägib sinuga samas armastuse keeles? Kui ei räägi, siis kui palju tõlkes kaduma läheb? On olnud nii seda kui teist. On räägitud sama keelt ja on räägitud teist. Läheb kaduma küll. Aga mõlemal juhul. Sest isegi kui keel on sama, siis on muid asju, mis mõistmist takistavad. Komad vales kohas. Näiteks.
💎Kas sa tahad, et su lapsed oleksid head, edukad või õnnelikud? Ma tahan, et nad oleksid õnnelikud. Aga noh, see on ju konksuga küsimus, kas pole. Et olla õnnelikud, selleks nad peaksid olema ka edukad oma valitud erialal ja head teiste vastu. Kui nad on õnnelikud teiste arvelt või õnnelikud nagu päevavargad, kes pudeli taga hommikuid õhtusse veeretavad, siis see poleks ka päriselt see, mida oma lastele soovin.
💎Kas parem on armastada ja kaotada või üldse mitte armastada? Defineerige esiteks mis on üldse armastus ja siis ma vastan. Tunda soojust ja kiindumust inimese vastu on alati parem, kui mitte tunda. Aga olla suhtes, mis hävitab eneseusu ja on emotsionaalselt laastav on hullem.
💎Kas sa tunned, et sinu olemasolu või puudumine loeb? Jah, tunnen. Tunnen just seda, et minu puudumine loeb. Minu olemasolu ei hinnata. Ainult puudumist kahetsetakse.
💎Kas oled kunagi kahetsenud mõnd üheöösuhet, mis jäi toimumata? Jah. Mitut.
💎Kas üritad kuidagi maailma parandada? Kuidas? Ei ürita. Ma püüan mitte hullemaks teha.
💎Kui sa oled mõnikord pimedusse vaadanud, kas pimedus vaatas lõpuks vastu? Sellepärast ei julgegi pimedust jõllitada, sest kardan, et ta vaatab vastu. "Kui nüüd valgus, mis on teie sees, on tegelikult pimedus, siis kui suur on pimedus?" Ma arvan, et minu pimedus on liiga suur. See neelaks mu täiesti alla, kui ma ainult laseks.
💎Kui saaksid ühele episoodile oma elus teistsuguse lõpu kirjutada, siis millisele ja kas see kokkuvõttes oleks sind teise kohta viinud? Seda ju ei tea. Tagantjärele targutamine on viljatu vaev. Kirjutatud lõpud pole ka alati vaid minu tahtest sõltunud. Vahel on mind seatud fakti ette, et nüüd on nii ja saa hakkama. Aga kuna ma praegu olen rahul sellega, kus asetsen, siis on mul hea meel, et läks nagu läks.
💎Kui olid laps ja sulle pakuti mingit maiustust või puuvilja, kas sa võtsid kõige väiksema või kõige suurema? Me olime nii vaesed, et midagi ei pakutud. Anti. Võtsid selle, mida anti.
💎Kui peaksid valima mõtlemise ja armastamise vahel, siis kumma valiksid? Kuidas saab olla armastus ilma mõtlemiseta? Siis see pole ju armastus vaid iha. Ma valin ikkagi mõtlemise. Sealt algab ka armastus.
💎Oled sa mõnikord sirutanud käe, et maailma puudutada ja leidnud vahelt klaasseina? Kogu aeg.
💎Oled mõnel kevadel kartnud, et su külmunud kehas liikvele läinud elumahlad võivad sulle sootuks otsa peale teha? Ei. Mu keha ei külmu. Mitte veel. Kui kunagi seda tunnen, eks ma siis annan teada.
💎Oled sa kunagi hinganud õhu asemel valu, mis igal hingetõmbel kopse rebestab? Aga kõndinud nii, et jalad maapinda ei puuduta? Jah, olen. Mu kopsud on veritsenud ja mu samm on olnud õhkkerge. Kõiki tundeid olen tundnud sajaga.
💎Millal sa viimati mõne uue inimese oma ellu lubasid? Miks just tema? Mu ellu pole ammu lisandunud uusi inimesi. Liiga ammu. Aga kuidas ma tahaks, et oleks.
💎Millele mõtlesid, kui viimati pool ööd lage ja sinu vahtisid? Et ma saan nii vähe magada ja olen homme kange ja pahur. Selliseid öid tuleb liiga palju ette. Kaks-kolm korda nädalas.
💎Mida sa võtad endastmõistetavana, aga ei peaks? Tervist. Mõistust. Seda, et meeldin inimestele. Elu on nii habras ja ootamatu. Kõik mis meil on, võib hetkega haihtuda.
💎Kumb on valusam, kas muutumine või muutmisest keeldumine? Muutumine, teadlikult, on kindlasti ebamugav. Aga kuidas sa keeldud muutumast? Me muutume isegi siis, kui me sellele ei mõtle. Isegi kivi muutub, saati siis inimhing.
💎Milliselt eelarvamuselt end viimati tabasid? Mu poeg kaotas rahakoti. See leiti ja neiu võttis temaga läbi Messengeri ühendust. Tütarlapse profiilipilt oli lillepilt. Paar päeva hiljem viisin poja tüdrukuga kohtumisele. Kuna nägu ei teadnud, siis oli põnev. Tütarlaps oli täitsa kenake. Mitte mingi supermodell, aga meeldiva välimusega. Minu eelarvamus oli, et kui noor naine oma nägu ei soovi näidata, siis ilmselt pole ilus. Poeg noomis mind sellise klišee eest. Mul jäi veel õigust ülegi, ütlesin, et isegi kui ta on teistele kena vaadata, ei tähenda see seda, et ta ise end ilusaks peab.
Ma tegelt kirjutasin siia kommentaari. Leht teatas, et salvestatud on, nüüd "ootab modereerimist".
VastaKustutaHmm ....
Huvitav, mul spämmikaustas ka pole.. 🤔
KustutaÄkki Sa mõtled seda kommentaari, mis WordPressis üleval? See on kenasti avaldatud. 😊
KustutaIlmselt jah =) Ma näen küll, et teine kujundus, aga et võtaksin tuvastada, et teine AADRESS?
KustutaNo ei, PRAEGU sain aru.
Eks ma ise olen süüdi ka selles, et lugejaid kahe sarnase blogiga segadusse ajan. 😄
Kustuta