Nii kaua kui ennast mäletan, olen alati kohvi joonud. Vanaema õpetas. Muidugi oli see lapsena joodud kohvi lahja ja piimaga pooleks, suhkrust rääkimata, aga ikkagi kohvi. No ja vähe polnud uhke tunne, kui sai kohvi juua nagu suur inimene. Mäletan ka seda, kuidas sai emaga rohelisi kohviubasid panni peal röstitud ja isa eest kvaliteetset kohvi peidetud. Sellega oli nimelt nõnda, et isa ise eriti kohvi ei joonud, aga talle käis närvidele, et ema kohvile suuri summasid kulutas. Tema siis demonstratiivselt ostis poest kõige soodsamat, keetis seda ja väitis, et mingit vahet pole. Seda, et vahe oli, sellest sai ta siiski kiiresti aru, mis tähendas, et ostis koju seda odavat lurri, aga kui kohvi jooma hakkas, võttis ikka ema kallimat. No ja meie siis emaga tegime nii, et tõstsime purkidest kohvi ümber. Lõpuks väsis isa ka kohvi joomisest ja naasis tee juurde tagasi. Oh need lapsepõlve mälestused!
Igatahes, kohvi on mu elu kõige jätkusuutlikum suhe. Vaid kord oleme üksteisest eemal olnud. See oli siis, kui ma Krahv von Kolmandat ootasin. Juba ainuüksi kohvi lõhn ajas öökima. Kõik üheksa kuud. No ja kui kutt otsustas lõpuks mu emakast välja kolida, lamasin ma alles sünnituslaual, jalad taeva poole, kui lapse isalt kohvi nõudsin. Tõeline armastus just selline on, olgu lahusolek kui pikk tahes, armastajaid see ei takista.
Elus on igasugust kohvi joodud. Lahjat ja vähem lahjat. Kibedat, mõrudat, maitsetega, piimaga ja viskiga. Masina olulisusest sain ka vist alles varastes kolmekümnendates aru. Ja ma ütlen, et iga kell eelistan tavalist filtrikohvi presskannu omale. Minu meelest isegi vana hea pätikas on parem kui presskannust. Suurepärast kohvi saab ka mocca kannust, aga seda mul enam pole ja paras mängimine on ka tollega.
Üheksa aastat tagasi tuli mu koju aga espressomasin. Tuli ja jäi. Nende aastate jooksul oleme temaga kaks korda tülli läinud. Mõlemast olen siin blogis loomulikult ka aruande kirjutanud. Aga eks mõte täisautomaatsest masinast on meeles mõlkunud juba mitu aastat. Eriti oluliseks sai see küsimus siis, kui majja ilmus lisaks minule üks kohvi gurmaan juurde.
Niisiis, ühel ilusal vananaiste suvisel pärastlõunal, avasin mina hinnavaatlus.ee lehe ja hakkasin masinat valima. Teadsin seda, et peab olema sama firma masin, kui eelmine. Kuna teised kodumasinad on kõik DeLonghi'd ja mulle meeldib see, et joon on puhas ning ilma liigsete kellade ja viledeta (märkate, kuidas ma täiesti ebaslaavilikult eelistan tagasihoidlikku ja lihtsat joont, nii riietes, suhetes kui tehnikavidinates?). Ja värv pidi ka valge olema. Et sobiks teistega.
 |
| Kuldne trio |
Ei pidanud väga kaua otsima, kui ta mulle juba vastu vaatas. Tegin tellimuse ja sain sama päeva õhtul kätte. Kui ma kodus ta kastist välja õngitsesin, oli ta minu meelest veel ilusam, kui piltidel tundus. Koha köögis leidis ta nii, nagu ta oleks seal alati pidanud olema. Siiski, nii lihtsalt see meie kohanemine ei käinud. Proovisin ja proovisin, aga tööle ma teda ei saanud. Olin juba täiesti meeleheitel. Kohutavalt pettunud. Et kuidas siis nii! Aga siis meenutasin endale, et esimene aasta Volliga oli meil ka nurkade lihvimine. Nagu Shakespeare ütles, siis tee tõelise armastatu juurde ei kulge iial sujuvalt. ("Suveöö unenägu") Vana masin töötas ju veel kenasti, panin siis uuesti kasti ja viisin poodi tagasi. Las teevad korda. Mul kiiret pole. Mõnda ootan siin 40 aastat, kaua see kohvimasina tuunimine ikka aega võtab?
Niisiis, olgu mul patte hinge peal palju tahes, seda, et ma truu ei oska olla, seda ei saa mulle ette heita. Paljud teist saavad sama öelda, et olete 9 aastat ühele tehnikavidinale lojaalne olnud? Uut ostes öeldi mulle ka, et ärgu ma arvaku, et see uus mul sama kaua vastu peab, uued ei ole nii töökindlad kui vanemad mudelid. No jah, seda ei pea mulle kaks korda ütlema, kui ma ei saa teda tutikanagi tööle, mis siis veel muust rääkida. Loodame siiski, et asi läheb edaspidi vaid paremaks.
Epiloog. Nädal aega ootasin, et minuga ühendust võetaks paranduse osas. Ei võetud. Helistasin ise Kohvisemule. Mainisin, et noh, minu meelest natuke inetu lugu, et ma ostsin masina ja nüüd nädal aega juba ootan. Oleks veel, et ma oleks teda kasutada saanud ja siis mõne aja pärast andis otsad, aga ma ei saanud teda töölegi ja ei saadud teda ka esinduses tööle, kui ma ta tagasi viisin. Noh, et ilmselgelt polnud viga minus. Saadeti mulle uus kohvimasin kulleriga. Selle sain tööle. No ja vana pesin puhtaks, eemaldasin katlakivi ja panin osta.ee-sse müüki. Loodetavasti on ta uues kodus sama tubli, kui oli meil.
Kommentaarid
Postita kommentaar