Suhete aasta

Sain ootamatult pakiautomaati paki ühelt kutilt, kellega tutvumisportaalis klappisime ja sellest igapäevaselt suhtlema oleme jäänud. Kohtunud pole kordagi, aga iga hommik pool seitse saadab kutt mulle "Tere hommikust kaunitar!" ja õhtul "Ilusaid unesid printsess!"*. Teate küll, selline tavaline värk. Nii-siis, saatis nüüd väikese kommikarbi. Mainisin sõbrannale ja too uurib, et mis neil meestel viga on, miks nad mind rahule ei jäta. Mina ei tea, mind jätavad rahule ainult need mehed, keda ma ise tahaks. 🤷‍♀️

Sel aastal on kohe eriti palju olnud seda, et mingid vanad teemad kerkivad jälle esile. Ja kuigi see on mingil tasandil õrnalt nunnu, kui ma mõtlen, et ehk ma siiski pole nii suur bitch, kui ma ise arvan ja olen suutnud jätta inimestele sooja ja hea tunde sisse. Sellevõrra isegi, et ma pean neid korduvalt hiljem veenma selles, et nemad polnud erilised, ma olengi kõigi inimestega üldiselt lahke ja meeldiv. Või vähemalt nii kaua kui nad mul liikluses ees ei tolgenda ja mu tuju ei riku, eks. Also, mainin, et mina ei saanud musta kaarti politseilt. 2021 on mulle toonud 4 hoiatustrahvi. 

Suhteid mul sel aastal polnud. Olid tutvused. Sest kuidas sa nimetad suhteks suhtlust, mis kestab mõned kuud? Minu maailmas see pole suhe. Olen alati tundnud tugevat vastumeelsust selles osas, et inimesed nimetavad rõõmsalt üht kiiret suksutamist kõrtsi peldikus "üheöö suhteks", samas kui platoonilist igapäevast romantilise alltooniga kuid kestvat läbikäimist ei nimetata suhteks, sest "voodisse ju ei jõudnud". Aga see on minu isiklik kiiks. Igatahes, jah, seksi oli ja oli suhtlust, aga suhet ei olnud. 

Meeldejäävamad on Härra Jaanuar, Härra Veebruar. Märts jäi vahele. Siis oli aprillis üks mu sõber Viljandist ja üks veel, keda ma pingutustega mäletan. Mais olid mul korraga kaks noormeest. Üks oli väga armas ja tore, kellega sai jalutamas käidud ja pikki vestlusi peetud, aga paraku polnud temaga linade vahel midagi peale hakata. Aga kuna mul oli teine kutt, kes oli linade vahel asjalik, siis see polnud minu jaoks otseselt probleem. Neil meestel oli. Jalutajale ei meeldinud, et ma olen selle teisega ja see teine ei fännanud, et ma kellegi teisega jalutamas käin. Paraku, see teine ei olnud minu jaoks inimesena kuigi huvitav. Tundub küll imelik, et kuidas igav inimene võib voodis asjalik olla, aga näe, elu on täis üllatusi. Juunis kohtusin ma sellega, keda ma endale soovinud oleks, aga sellega läksid meie teed septembris lahku. Võibolla ma kunagi kirjutan sellest pikemalt, aga täna ei taha. Sügiskuudel on mu meelt lahutanud juba uued ja mõned vanad tutvused. Nii ma elan. Suhtlen suheteta. 

Olen mõelnud, et võibolla ma sellepärast ei leiagi kedagi, kes mulle meeldiks ja jääks, sest ma ise olen nii julm ja jahe nendega, kes mind tahavad. Karma, noh. Et kui ma suudaks kuidagi alla suruda mingid vastumeelsed tunded ja olla ikkagi nendega, kes on muidu okeid, lihtsalt pole päris need, keda ma tahan-tahan, siis äkki ma kunagi jõuan ka sinna, kus ma olen koos sellega, keda ma tahan-tahan. Nagu auhinnaks, või nii. Aga kuna olen olnud suhtes, kus minuga oldi nö lohutusauhinnaks mõttega, et äh, seda keda ma tahan-tahan ma nagunii ei saa, siis võin ju olla mingi teisega, ja ei meeldinud mulle see lohutusauhind olla. Minu meelest polnud see minu vastu õiglane. Hoiti kinni, anti lootust, aga oleks olnud parem, kui oleks kohe loobutud. Nii ehk oleks mul olnud võimalus kellegile päriselt auhind olla, lohutuseta. Kunagi Nipernaadi ütles lause "Sa oled nii palju väärt, aga mitte mulle". Seda lauset saaks tõlgendada kaheti, ning olengi tõlgendanud. Sel hetkel, kui ta nii ütles ja võttes arvesse tema kehakeelt ning kõike muud, mis taustal lainetas, siis ma võtsin seda nii, et olen tema jaoks liiga hea. Hiljem hakkasin muidugi mõtlema, nagu mul ikka kombeks ja jõudsin järeldusele, et see võis tähendada ka, et ma pole tema jaoks piisavalt väärtuslik. Olgu kuidas oli, tal oli arukust seda aduda ja mitte hoida mind kinni, teades, et me pole teineteise jaoks õiged. Selle eest ma teda austan. 

Suhetes olen ma kas kõik või mitte midagi tüüp. Soovin olla inimesega, kellega mul on igal tasandil hea, muidu ma ei viitsi. Võimalik, et on pisut naiivne ja romantiline eeldada, et üks inimene võib kõik soovid ja unistused täita, aga las ma siis olen see naiivne ja romantiline, kui see mind õnnelikuks teeb, eks. 

*Täpsustan, et see on tilluke ilukirjanduslik liialdus. Ei saada päris nii imalaid tekste. Lihtsalt tore ja armas on, noh.