Kibestunud vanatüdruku ränt

Ma olen aru saanud kahest asjast. Esiteks sellest, et ma olen kibestunud ja teiseks sellest, et ma jäängi nüüd aegade lõpuni üksi. On võimalik, et need kakas asja on omavahel seotud, aga ei pruugi tingimata olla. Mõtteliselt on see jätk minu sellele postitusele, kus ma arutlesin selle üle, et ma ei mõista, mis küll meestel mõttes on, sest mul on siin vahepeal veel igasuguseid küsimusi tekkinud.


Nagu te ilmselt olete aru saanud, siis see, et mul hetkel kohtinguportaalis ühtegi kontot pole ei tähenda, et mu elus ühtegi meest ei oleks. Neid on ikka olnud, olenemata sellest, kui aktiivselt ma ise parasjagu partnerit otsin. Nii juhtuski väga sarnane olukord, mis kevadel. Ühel hetkel tekkis järjest kolm kohtinguplaani. Alustas noormees jõusaalist, see noor, kellele meeldib oma kehaosadest rääkida, ütles, et ta on Tallinnas ja kas ma leian aega kohtumiseks teisipäeval. No ma pole üldiselt suur nädalasiseste kohtingute fänn, aga kuna tegemist on tuttavaga ja ma juba tean, mida oodata, pealegi tuleb inimene Lõuna-Eestis koju kätte, mis ma ikka pirtsutan. Leppisime kokku, et teisipäeval kohtume.

Umbes samal ajal küsis üks teine noormees, kellega oleme ka juba mitu nädalat regulaarselt sõnumeid vahetanud, et kas mulle kolmapäev sobiks kohtumiseks. Vastasin, et ma ei tea, sest ma ju teadsin, et olin ennast juba teisipäevaks lubanud ja sõltuvalt sellest, kuidas teisipäevane kohting läheb ei julgenud ma kindlat kokkulepet teha, sest oli päris hea võimalus, et ma olen kolmapäeval üsna väsinud ja eelistan kohtamise asemel hoopis trenni minna. Aga leppisime siis kokku, et ma annan teada kuidas jääb.

Kohe seejärel võttis ühendust veel üks noormees, kellega samuti oleme juba nädalate kaupa sõnumineerinud, et tema ka tuleb Tartust Tallinnasse, kas ma võin neljapäeval kohtuda temaga. Arutlesin, et kui teisipäevane deit ka toimub, siis saan ma kolmapäevase edasi lükata ja neljapäeval on okei kohtuda.


Jah, nagu ma olen ka tunnistanud, siis kohtamisfaasis on see minu kõige suurem pahe, et mul on mitu huvilist ootel.

Edasi arenesid asjad nõnda. Teisipäevane noormees andis mõista, et meie kohtumine võib ära jääda, kuna tal läheb tööasjadega pikemalt, aga ta annab jooksvalt teada. No sel hetkel ma juba teadsin, et isegi kui temal tekib hetk, siis minul pole huvi, sest kui ma pole prioriteet, siis las jääb. Sel hetkel ütlesingi kolmapäevasele meesterahvale, et olgu, võime kohtuda. Kuigi ma ei tea täpselt miks, sest kõik selle mehe juures ärritas mind. Iga kord, kui me vestlesime, oskas ta mind üles kruttida ja mingit rõõmu see suhtlus mulle ei pakkunud. Aga ikka mõtlesin, et äkki ta on päriselus toredam ja kuidas ma jälle kellegi pikalt saadan, kui pole otseselt põhjust, teine püüab hirmsasti ja nii ei jää ju kedagi, kui ma muudkui kõik minema tümitan. Kuid pärast seda, kui olin oma nõusoleku kohtumiseks andnud rääkisime veel edasi ja selle vestluse käigus ilmnes, et mees pole oma eelmisest suhtest veel üle saanud ja nii oli mul täiesti adekvaatne põhjus kohting ära jätta, sest ma pole huvitatud sellest, et keegi mu aega niisama raiskab, parem loen kodus raamatut. Jäi ära ka see kohting.

Ja selleks hetkeks polnud ma enam kindel, kas mu neljapäevane treffung enam teemaks on, sest pärast seda, kui noormees oli minuga kohtingu kinnitanud, ei saatnud ta enam ühtegi sõnumit. Kuigi enne seda, kui kohtamine kõne alla tuli leidis ta iga päev võimaluse minuga ühenduse võtmiseks. Ning teades, kuidas asjad inimeste jaoks muutuvad, siis oli minu meelest täiesti reaalne võimalus, et ta kohtus vahepeal kellegi paremaga ja polnud enam huvitatud minuga suhtluse jätkamisest.

Kui nüüd tekkis soov, nagu paljudel sageli tekib, küsida, et miks ma ometi ise midagi ette ei võta ja huvi ei ilmuta ning pikkade juhtmetega mehi tagant ei torgi, siis ma vastan väga lihtsalt: tuletage sõbrad meeled bioloogiatundi. Mida teeb munarakk? Kas ta jookseb sperma järgi, kui see on pikaldane ja vahepeal kuhugi vasakule eksib? Ei. Munarakk lihtsalt istub seal vagusi oma soojas pesas ja laseb spermapoistel sügeleda. Need kes hiljaks jäävad, neil on ainult ujumise rõõm.


Ja nüüd ma uuringi, et mis siis ikkagi toimub meeste peas. Seda, et mina olen liiga nõudlik, ma enam ei aktsepteeri. See pole tõsi. Tänu sellele, et minu ellu on viimaste kuude jooksul tulnud pooltosinat imelist ja fantastilist naist, olen ma saanud kinnitust, et ma ei oota kelleltki liiga palju, ma olen väga mõistev ja paindlik. Sõbrannad ei jäta mind pikkadeks tundideks või päevadeks lihtsalt kuhugi ootele. Jah, muidugi me teeme plaane ja vahel juhtub elu, aga toimub kommunikatsioon. Ükski mu sõbranna ei tule selle peale, et käituda nagu Hr Teisipäev, kes kirjutas teisipäeval kell 16:03, et ta veel ei jäta õhtust kohtumist ära, sest ilmselt siiski jõuab, ja siis kirjutas kell 23:08, et kas ma juba magan. Kui mõni mu sõbrannadest mind juba sõnumite kaudu endast välja ja närvi ajab, siis ma ei kipu temaga kokku saama. Iseäranis, kui ta mulle teatab, et tead, ma saan sinuga ainult sellepärast kokku, sest see teine sõbranna, kes mulle päriselt meeldib, ei viitsi praegu minuga suhelda, aga üksi on mul igav. No ja sõbrannad, kes mind infosulus hoiavad ei ole ka päriselt sõbrannad.

Kõik sõbrannad, kellega olen kokku saanud, saadavad hiljem sõnumi, et kuidas sa koju jõudsid, oli nii tore sinuga kohtuda, millal uuesti kohtume, nii palju jäi veel rääkimata. Küsige nüüd, kui paljud mehed on pärast kohtingut sama teinud? Ei, ma ei leia, et meestele tuleks mingit allahindlust teha. Samad põhimõtted, mida ma rakendan sõbrannadega suheldes, kehtivad ka kohtamas käies. Ma ei oota midagi võimatut või ekstreemset, ma ootan tavapärast inimlikku lähenemist. Nii et pole vaja mulle rääkida mu kõrgest latist, mu latt on täpselt õiges kohas.

Mina ei kavatse meestele järeleandmisi teha, sest nad võiksid käituda nagu täiskasvanud inimesed ja ma ei näe ühtegi põhjust, mis neid takistaks. Mis tähendab järelikult seda, et jäängi üksi ja muudkui kibestun. Ja ma ei kibestu meeste pärast, ma kibestun inimkonna pärast, kui arvatakse, et selline ülbe ja hoolimatu käitumine on normaalsus.

P.S. Neljapäevane kohting ikkagi toimus. Ja see oli imeline.

Kommentaarid