"Ei iial enam"

"It Ends with Us"

Colleen Hoover

Tõlkinud Pilleke Laarman 

Toimetanud Lydia Raadik

Kirjastus Pegasus, 2017

336lk

Üllataval kombel meeldis see padunaistekas mulle väga. Jah, oli klišeesid, nagu neis ikka on. Kaunis, rikas, intelligentne ja loomulikult vallaline mees, kes pole siiani kohanud ühtegi naist, keda ta endale oleks tahtnud, kiindub esimesest hetkest arukaotuseni neidu, kellega tal on põgus ähmane kokkupuude. Mõistagi on saatus nende poolt ja nii ei jää see esimene kohtumine viimaseks ning kuna mees on lummatud, on ta valmis muutma ennast viisil, mis ühtib neiu tuleviku visiooniga. Jep, ma tean, ulatage palun mulle üks ämber ja kas keegi oleks nii kena ja hoiaks mu juukseid, kuni ma veidi oma sisikonda hõrendan. 

Aga see polnud kõik. Lisaks sellele imekaunile, üsnagi raskesti usutavale ja naiivsele armastusloole, jookseb taustal veel üks teine armastuslugu. Lugu peategelase lapsepõlvest, armastusest, mida nägi oma ema ja isa vahel. Armastusest, mis oli tulvil vägivalda, viha, vaenulikkust, häbi, saladusi, varjamisi, meelepaha, ängi. Mis armastus see selline on, ütlete teie ja ütlen mina. Ja just see osa, kuidas autor ilmestas osavalt kõiki neid emotsioone, mis sünnivad ja surevad inimestes, kes kogevad sedalaadi katkist armastust, kuidas see mõjutab lähedasi, millist tumma sõnumit saadavad tegemata otsused, on see, mis minu jaoks tegi raamatu väga heaks. 

Ma elasin raamatusse täiega sisse. Ma tundsin kõiki emotsioone - ärritust, viha, õrnust, erutust, haletsust, halastust, lootust, pahameelt, kibestumist, aga eelkõige mõistmist. Nii lihtne on väljast vaadata ja anda hinnanguid ning küsida, et miks ta ometi laseb sel juhtuda, miks ta ära ei lähe. Nii palju on põhjuseid - majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid, religioosseid, isiklikke, emotsionaalseid. 

Kokkuvõttes ikkagi ilus naistekas. Selline klassikaline, mida ma tavaliselt väldin, sest ebausutav. Aga ma mõistan ka loogikat selle taga. Ilusatele, headele inimestele on kergem kaasaelada ja eks osa meist tahab nendega ju ka samastuda. No kes ei tahaks olla ühe ääretult eduka, kena ja targa inimese väljavalitu? Läbi aegade on tõsiseid teemasid läbi muinaslugude edasi jutustatud "Punamütsike", "Tuhkatriinu", "Kaunitar ja koletis", "Sinihabe" - kõigis neis on moraal, see tuleb lihtsalt üles leida.