"Pihtimused 19.45 rongis"

"Confessions on the 7:45"

Lisa Unger

Tõlkija Marianne Ots

Toimetaja Veste Roosaar

Kirjastus Helios, 2021

389lk


Kujuta ette, et sa avastad, et su mees petab sind teie lapsehoidjaga. Mida sa teeks? Arvestades, et see pole esimene kord, kui su abikaasa petmisega vahele jääb. Kas sa pigistaksid ka seekord silma kinni ja neelaksid pettumuse alla, kõik lihtsalt selleks, et oma pere päästa? Aga mis siis, kui sa kohtud võõraga rongis, kes küsib, kas poleks tore, kui su probleemid lihtsalt haihtuks? Ja siis su probleem lihtsalt haihtub. Aga kuigi üks osapool probleemist, problemaatiline lapsehoidja, haihtub, siis probleemi juur, kaabakast abikaasa, ei haihtu kuhugi. Ja ühe kadunud probleemi asemel, kerkib uus, palju hullem, tunduvalt pahaendelisem ja õõvastavam. Kas nende probleemide kadumise ja tekkimise taga on see võõras rongist? Mida tema tahab? Kes ta on?

Mõnus psühholoogiline põnevik, lahates lapsepõlve mõjusid ja suhtemustreid, mida me kanname endas, neid teadlikult analüüsimata ja lahkamata, aga mis varem või hiljem loovad ikka sama reaalsuse, mille eest me enda meelest põgeneda soovime. Hinda ohvrite eest, mida meie vanemad "õnneliku pereelu" nimel on toonud, nõutakse aga lastelt ja lastelastelt. Mustrid ei lõppe, kui keegi neid ei lõpeta. Küsimus on ainult selles, et kas lõpetame meie, omal tingimusel, või lõpetatakse need meie eest, kellegi teise tingimusel, meie arvamust küsimata.


Mulle tõeliselt meeldis. Väga põnevalt ja huvitavalt kulgev lugu. Mõned asjad aimasin ära ka enne, kui autor need välja kirjutas, aga ausalt öeldes, see isegi meeldis mulle. Ennast on ikka ju tore vahel nutika ja taibukana tunda. 

Kommentaarid