Sõbranna küsis mult, et kas ma olen ka üks nendest. Ja saatis kuvatõmmise ühest minu hiljutisest kommentaarist blogis. No loomulikult olen ma üks nendest. Kuidas mu kõige vanem sõbranna siis ei tea ja küsima peab. Oleme üldse sõbrad või?
Ma olen üks nendest, kes ülistab inimesi. Ma räägin neist ülivõrdes. No seda siis, kui nad mind parasjagu teraapiasse või veene nüsima ei nügi. Ma armastan sajaga. Oma peret, oma sõpru, oma kassi, oma partnerit. Ma usun kirglikult sellesse, et inimeste tugevaid, positiivseid omadusi tuleb märgata ja neid kiita ning negatiivsed omadused esimesed sada korda tähelepanuta jätta. Ma tean küll, et küünilisemad inimesed kasutavad selle meetodi kohta vanasõna: "Kiida lolli, siis loll tõmbleb", aga minu jaoks on see inetu ütlus ja pisendab inimeste püüdlusi olla nende parim võimalik versioon iseendast.
Seetõttu ma ülistangi lähedasi.
Aga üks nendest ma pole, kes igast lilleõiest ja kommikarbist sotsmeedias postitusi tegema kukub. #musuarmastab #bestbfever #reallove Sõbranna arvas, et üks nendest võiksin ma ka vahel siiski olla. No natuke.
Minu armastuse keel on kvaliteetaeg ja teened. Ja kvaliteetaeg tähendab minu jaoks seda, et ma olles koos oma inimestega ei vehi kaameraga ja ei püüa igast hetkest fototõestust jäädvustada. Ja no päris tobe tundub mulle ka igast seljamassaažist või välja viidud prügikotist pasundama hakata.
Ülistan küll. Sest minu inimesed on maailma parimad, kaunimad, targemad ja heasüdamlikumad. Ja no loomulikult on neil veel maailma kõige parem maitse, kui nad mind endale valisid. Nagu mu blogi lugejadki on maailma parimad, sest see siin on ju kahtlemata kõigi aegade kõige parem blogi. 😉
Kommentaarid
Postita kommentaar