Ma olen viimasel ajal hakanud aru saama sellest, et ma olen suure osa oma elust vähemalt ühest mulle olulisest asjast täiesti valesti aru saanud.
Olen läbi aastate väga kurjasid postitusi kirjutanud sisuga sellest, et ma ei saa üldse aru, mis asja te kõik vingute, et te ennast vormi ei saa aetud. Et nagu, vaadake mind, eks ole, mul pole geneetilist soodumust sale olla, vaid hoopis ülekaaluline, kuna mõlemad vanemad pigem jämedad, kui peened. Lisaks olen ma sada last saanud ja see on kirjutamata reegel, et kui sa juba kahte roosat triipu pulgal näed, siis aegade lõpuni oled sa emavaal, aga mina, näete, olen suutnud reegleid rikkuda ja vaatamata laste rohkusele ikkagi tütarlapseliku figuuri säilitada, sest ma olen täiega tubli, järjekindel ja mida iganes.
Ja nüüd on see pidulik hetk, kus ma pean oma sõnu sööma (kalorivabad õnneks), sest mida kauem ma elan, seda paremini on mulle selgeks saanud, et pole ma nii tubli midagi, hoopis hullukanti vedanud on mul geeniloteriiga.
Nägite ära selle koha, kus ma kirjutasin, et geneetiline soodumus on ülekaalule, jah? Kuidas ma siis väidan, et geenidega vedas? Lihtne. Vanaema oli mul sitke ja sale. Ju ma temalt pätsasin. Sest vaadake, ma võin trennis käia küll 5 korda nädalas, aga kui te teaksite missugust solki ma endale sisse ajan, siis te ka imestaks, et kuidas ma üldse taljet oman. Ma üks õhtu mõõtsin, mul on täpselt -6 enesevalitsust. Kui mul on isu magusa kreemikoogi järele, siis ma selle koogi ära söön. Absoluutselt ei huvita, mitu kalorit või kui suur rasvaprotsent sellel on. Vahel ma muidugi moe pärast võrdlen erinevaid kooke ja kaloraaže ning rasvasisaldust, aga noh, see on pigem erand kui reegel. Ma armastan süüa! Ja ma söön ebanormaalsetes kogustes. Ma ei julge teile öeldagi. Ma saan ise aru, et mitte ühegi trenniga ei põletaks ma neid liigselt tarbitud kaloreid ära, kui mul poleks geneetilist soodumust mitte juurde võtta. Palun, ärge vihake mind, ma ei ole selles süüdi, ma ise olen ka kõigest ohver.
Kui ma siin juba pihtima hakkasin, siis ma imetlen neid, kes päriselt vaeva näevad ja kes suudavad ennast kätte võtta ja trotsivad geneetilist soodumust. Kui ma üks kord suureks kasvan, siis ma tahan ka selline tugev ja järjekindel olla. Mina, minul lihtsalt vedas.
Mis ma siis öelda tahan on see, et palun vabandust kõigi käest, kellele ma liiga olen teinud, keda hurjutanud ja kellele puid alla pannud. Ma ei tea mitte midagi sellest, kuidas olla heas vormis. Ma ei käi trennis selleks, et olla sale. Ma käin, sest mulle meeldib see tunne, mida ma trennides saan. See on minu narkootikum.
Hea pealkiri ja tore mõttearendus! Ise ma küll kuulun sinna leeri, kus sport on saatanast:) Ja oma hea isu juures tänan ka geene, mis mind hoiavad ja kannavad, et ma pole veel "daam nagu aam":):)
VastaKustutaKusjuures paljudel paksudel on mingi terviseprobleem, mida arstid väga pikalt või siis inimese eluea jooksul avastada ei suuda. Ma avastasin endal pärast aastatepikkust tervise hävimist ja räigelt paiste minekut teraviljatalumatuse (autoimmuunhaigus, mis hävitab osa soolestikust ja seejärel teised organid, mul on kõigi võimalike symptomite jackpot). Valudega muude uuringute käigus. 3 kuud teraviljavaba elu ja ma tunnen ennast yle mitmekymne aasta suhteliselt kergelt absoluutselt igas mõttes, ma olen isegi inimesena muutunud, aga terve see vastik elu on juba elatud. Meid lihtsalt ei ole õpetatud ennast jälgima, vaid keskenduma teiste inimeste vajadustele, ja hea ei ole see kyll kellelegi. Teades nn meieaegset suhtumist laste terviseprobleemidesse, mis pole täbapäevalgi kuhugi kadunud, on täiesti kindel, et ylekaal ei tule enamusel sugugi mitte õgimisest ja laisklemisest.
VastaKustutaMa poolnaljaga väidan, et neid kelle geenid tagavad saleduse ilma ennast piiramata, on vähe seetõttu, et evolutsiooni käigus suri enamus selliseid välja. Sest vanasti oli ju näljaaegu, mida vaid vana rasvaga sai üle elatud. Kellel seda tagavara ei kogunenud, see suri.
VastaKustutaMu lapselapsed täiesti erinevad. Üks on emasse ehk meie suguvõsasse, ja peab vaeva nägema oma normaalse kaalu säilitamise nimel, nagu meiegi kogu elu teinud oleme. Teine on isasse, piitspeenike, ja sööb kõike, mida tahab, eriti süsivesikuid.