Kuidas ma ükskord dieedil olin

Ma olen see nädal dieedil. See seletab, miks mu postitused nii kurjad on. Hoiatan, et neid puhisevaid postitusi tuleb veel. Et kui teil on mingi ilus aeg elus ja värki, siis jätkem vahele.


Ma olen üsna teadlikult püüdnud vältida seda, et ma oma laste isast ei kirjutaks negatiivseid postitusi. Mulle tundub, et see nišš on niigi juba täidetud teiste poolt. Aga, kuna ta vähemalt korra või kaks aastas ennast mulle meelde tuletab ja tavaliselt mitte just kõige positiivsemas võtmes, siis.... teate, ma olen ka kõigest inimene, oma nõrkuste ja puudujääkidega. I woke up and decided to choose violence.

Olen alati kirjutanud sellest, et poiste isa on elatist lastele korralikult maksnud. Mis on umbes tõsi ka. Vahel on ta maksetega hilinenud. Aastaid juba maksab ta vähem, kui miinimum, aga ma pole sellest erilist numbrit teinud, sest ma ei viitsi. Ma olen kuidagimoodi jõudnud selgusele, et elatisrahadega manipuleerimine on tema viis mind ikka veel enda kontrolli all hoida, täpselt nii nagu ta seda ka abielus olles tegi. Ja ma keeldun tema manipuleerimisele allumast ning talle seda haiget rahuldust pakkumast, et ma selle mänguga kaasa lähen. Enamasti. Aga nagu öeldud sai, siis mul on dieet ja seetõttu on kiusatus praegu ületamatult suur, et sellele vastu panna.

Saatis ta mulle sõnumi, et ta kaotas mais töö ja tal pole võimalik juunis elatist maksta. Loodetavasti on see okei, kui ta mulle hiljem rahad üle kannab. Tegelikult ikka ei ole küll. Sest vaata, sinu panus lapsevanemana on aastaid olnud ainult materiaalne. Sa pole pidanud öösiti neid ravima, sa pole pidanud nendega koos õppima, sa pole nendega suhelnud, sa pole nendega reisinud, sa pole nendega aega veetnud, sa pole neid kasvatanud, sa pole neid arendanud, sa pole nende muresid lahendanud, sa pole nende pisaraid pühkinud ega nende okset koristanud. Nii et mind absoluutselt ei huvita, et sa töö kaotasid. Kohe null. Minu poolest müü oma neer maha või kasvõi varasta see raha, mitte tule mulle halama. Mul on ükskõik sinust. Sa oled täiskasvanud, täie mõistuse ja tervise juures olev meesterahvas. Sul pole mingeid kohustusi kellegi ees, peale oma laste. Ma ei saa aru, miks sa lihtsalt ei leia uut tööd. Lisaks, okei, no juhtus selline lugu, aga minu teada saavad töötud inimesed töötuabiraha.

Ma arvan, et mis mind selle olukorra juures kuidagi eriliselt vihastab, on mu enda vana okas, mis kunagi on hinge jäänud ja mis on seal aastate jooksul mõnuga mädanema läinud. Sest vaadake, tüüp oli nii tähtis terve meie kooselu. Kuidas ta rääkis sellest, kui andekas ja imeline ta on, ja kuidas tal pole vaja haridust ja kuidas mina ja lapsed teda takistame, sest kui tal poleks pere, siis küll ta käiks ja teeks ja oleks, kõik mered sõidaks läbi ja ajaks kopaga pappi kokku. Noh, kümme aastat on sul olnud aega teha kõike seda, mida meie sind tegemast takistasime. Mis vabandus sul nüüd on, et sa ei leia seda 300 eurot, et oma lastele elatist maksta?

See pahameel kandus mul lõpuks enda peale üle. Et ma nii loll olin ja oma lastele sellise luuserist isa valisin. Ja läksin poodi ja ostsin poistele kommi ja krõpsu lohutuseks.

Ainult, et ta ei olnud luuser, kui me kohtusime. Ta oli kõige ägedam kutt, keda ma kohanud olin. Ta oli tore, tark, lahke ja muhe. Miski tema juures ei reetnud seda, et temast kooner ja saamatu mömm saab. Ma olin nii uhke selle mehe üle, kui 2008 aastal majanduskriis oli, ja kuidas ta rabeles mitmel töökohal, et perel ikka kodu ja toit oleks. Ma olin alati kindel, et ta saavutab midagi erakordset, sest ta oli go getter. Mis juhtus? Kuidas läks nii, et sa oled 40aastaselt üksik, töötu, kodutu mees, kes elab oma ema juures, kelle lapsed irvitavad tema üle, ja kes ei leia 300 eurot kuus oma lastele üle kandmiseks? Nii palju kui mina tean, siis ei ole tal narko ega alkoholiprobleemi, hasartmänge pole ta iial mänginud ega kahtlaste tegelastega semminud. Mis juhtus?

Ja teate, mind ei huvita see raha. Ma ei sõltu sellest. Aga mind ikkagi ärritab see, kui seda ei tule ja kui mulle seda faktina teatatakse sel päeval, kui see oleks pidanud laekuma. Loomulikult me saame hakkama, me saame alati hakkama. Asi pole selles. Asi on selles, et see on jobu käitumine.

Kommentaarid