Nii, tulin trennist tagasi ja otsustasin ühe soojaga kohe homse postituse ka kirja panna. Ja loomulikult pildi sellest, kuidas ma oma pekiste põlvede ja tselluliidiga noori poisse jõusaalis hirmutamas käisin, sest muidu te ei usu.
Sest ma ju tean, et no pic, no proof. Ainult, et ka pildilt loeb lõpuks iga lugeja oma loo välja. Ja ma ei ütle seda üldse paha pärast, ma ju alles siin tunnistasin, et ma ise samal moel inimestele hinnanguid annan, see on suht norm. Sellega oli meil tüdrukutegrupis just väga naljakas juhtum. Jagasin ma grupis külmkapisisust pilti. Mille peale keegi hüüatas, et oi, sul on nii palju veini kodus. Mis on iseenesest õige ka, ainult, et pildil veini väga palju tegelikult pole. Ma näitan teile ka seda fotot ja saate kokku lugeda, mitu veini te pildil leiate.
Tegelikult on lugu selline, et seal on pooled pudelid hoopis erinevad kastmed ja jutud, aga esimene mulje on, et appi, külmik alkot täis! Kuna ma pole oma veinilembusest saladust teinud, siis ongi loogiline järeldada, et siin majas veinidest puudu ei ole. Et olla täiesti läbipaistev, siis veini ostan ma suveti kastides...
Minevikumina oleks ehk natuke solvunud ja seletanud, et appi, issand, ma ei joo ju nii palju ainult mingi klaasike kord nädalas. Aga kui ma siin aasta esimesel ööl ajapeale viinamarju pugistasin, siis panin ma endale kirja kaksteist märksõna - new year, new me, ning muuhulgas on seal kirjas ka new attitude.
Seda, et mul on uus ättitüd, olen ma kuulnud siit ja sealt. Reeglina hukkamõistvas kõnepruugis ja kontekstis. Kui seda esimesed korrad öeldi, ma natuke isegi solvusin ja võtsin kaitsva positsiooni, et mis mõttes, ma olen ikka sama nagu alati. Võttis hetke, enne kui mulle kohale jõudis, et ma tegelikult ju ise tahtsingi uut ellusuhtumist.
Näiteks varem vaatasin ma meestele alt üles ja kui keegi õiendas ja neid sigadeks kutsus, siis mina tahtsin neid alati kurjade mooride eest kaitsta ja seletada, et mehed on vääriti mõistetud ja tegelikult on nad hella hingega ja omadega sassis, sellepärast teevad ka rumalaid otsuseid. No selle nalja ma lõpetasin nüüd ära. Inglise keeles kutsutakse seda, mida mehed on enda õigustuseks sajandeid kasutanud weaponized incompetence. Ehk siis relvana kasutatav ebakompetentsus. See tähendab, et nad meelega mängivad lolli. Ütlevad, et oi, ma ei märganud, et liistud tuleb ära panna, see nii väike tähtsusetu detail. Või et, kui sa tahtsid, et ma nõud pesumasinasse panen, siis miks sa lihtsalt ei öelnud mulle. Muidugi ma toon sulle aastapäevaks lilli, kui sa mulle ütled ja meelde tuletad.
Meil oli sõbrannaga kord vestlus sellest, et kuidas on nii, et mees läheb poodi ja kui naine ei täpsusta seda, millist leiba, millist kohvi, millist pesupulbrit osta tuleb, siis mees võtab esimese ettejuhtuva ja imestab, et kaasa rahul ei ole. Ma ju tõin leiba! Kui sa tahtsid Eesti Pagari seemnetega kolmesajakaheksakümnegrammist peenleiba, siis miks sa ei täpsustanud? Ma ju tõin kohvi! Miks sa ei täpsustanud, et see peab tingimata Pauligi kuldne President olema? Kulla inimene, su koju on aastaid ostetud ainult selle margi leiba ja kohvi, miks on vaja täpsustada? Ja ära ütle, et sa ei märka! Igal mehel on oma kindel eelistus raseerimisvahtu ja terasid, pesugeeli ja õlu. (Okei poliitkorrektsuse nimel saab lisatud, et ehk igal mehel ei ole, aga igal mehel on midagi, mille puhul on konkreetne tootja ja stiil nonnegotiable. Olgu selleks siis kesvamärjuke, spordisokid, tanklakett vm.) Nad märkavad küll. See on õpitud abitus, mida nad meelega rakendavad, et vältida tüütuid kohustusi. Nad on välja arvestanud, et kui nad pidevalt koju valet sorti leiba ja kohvi ostavad, siis naine lõpuks loobub nende käest seda küsimast, sest nii on naisel stressi vähem. Nii, et ärge tulge mulle rääkima, et mees ei märka, kui kodus on põrandaliistud panemata. Seda juttu oleks ma enne viinamarju veel uskunud, aga enam mitte. Viinamarjad on muutnud mu elu!
Teine asi, mille osas mu suhtumine on muutunud on naised. Ja eriti see, kui naised kaebavad, et mehed neid seksi jaoks ära kasutavad. Seda olen ma kuulnud varem ka, ning tunnistan siinkohal täiesti puhtsüdamlikult, et olen ise ka seda lauset välja öelnud, sest tundsin, et mind kasutati ära. Aga nüüd ma näen seda asja natuke teisiti.
Üks noor neiu rääkis sellest, kuidas tema on üles kasvanud teadmisega, et meestel on vajadused ja kui ta tahab, et mees on temaga ning talle lojaalne, siis ta peab ennast kätte andma. Mure seisnes aga selles, et vaatamata sellele, et tütarlaps oli oma peikadele kõik kenasti kätte andnud, nagu kord ja kohus, siis polnud see talle siiski pikaajalisi suhteid ja truudust garanteerinud. Sellepärast neiu tunneb, et mehed on teda ära kasutanud.
Ja mul jooksis lühisesse. Selles mõttes, et kas sa siis ise ei saanud seksist midagi, sul ei olnud hea? Ja juhul kui sa kasutasid seksi maagilise valuutana, mille eest sa lootsid suhet ja lojaalsust osta, siis kas sa mitte ise ei kasutanud meest ära? Sest juhul kui su skeem oleks läbi läinud ja mehed oleks sinu juurde jäänud, sest sa neid seksiga ära ostad, siis oleks ju sina olnud see, kes meest ära kasutab. Või saan ma millestki valesti aru?
Kuna ma ise olen ka tundnud, et mind on ära kasutatud, siis mind häiris kõige rohkem asja juures see, et mulle valetati. Jäeti mulje, et minuga on tõsised plaanid ja soov koos olla. Fun fact - seksi "saamist" poleks see kuidagi mõjutanud. Ma lähen voodisse nendega, kellega tahan ja vahel ma tahan üheks ööks, vahel tahan kolmeks. Meeste vastu, kes kohe alguses andsid igati mõista, et midagi tõsist ei tule, on mul seetõttu suurem austus, kui nende libedate valetajate vastu. Mind solvab, kui mu intelligentsust solvatakse. Ütle kuidas on, milleks lolli mängida?
Ainult et, see asi ei ole ju ka tegelikult päriselt must ja valge. Sest ma olen jõudnud veendumusele, et kuigi on mehi, kes ongi vastikud alatud valetajad, kes arvavad, et muud moodi seksi ei saa, kui udu suust välja ajades, siis palju rohkem on neid mehi, kes siiralt usuvad seda juttu, mida nad räägivad. Mingis versioonis iseendast on nad truud ja ühe naise mehed, kes ei tee kellelegi liiga, kes ei valeta ega ole petjad. Sellepärast nad nii veenvad tunduvadki, sest nad ise päriselt usuvad seda. Ainult, et siis juhtub elu. Juhtub, et mingi teine versioon nendest võtab ohjad üle ja nii kujuneb, et neist saavad ikka need sitapead, keda nad vandusid end mitte olevat.
Seega on minu uus suhtumine see, et ma ise kasutan mehi ära. Esiteks ma saan egolaksu, kui keegi mulle tähelepanu pöörab. Ma saan lilli ja kommikarpe. Ma saan emotsionaalset stimulatsiooni. Mu enesehinnang saab pai ja mu kiisu saab pai. Ma arvan, et kui nii vaadata, siis mina võidan siin isegi rohkem kui mehed. Ma ei pea isegi minema kuhugi, nad ise tulevad minu juurde ja ma ei pea neile hommikul kohvi keetma, sokkide pesemisest rääkimata. Ei mingeid liistutülisid ega midagi. No okei, naabrid natuke vaatavad viltu (kadestavad raudselt), aga vähemalt minu akendest ei kostu õhtuti nääklemist ega norskamist. Ma ei tea, mulle tundub, et päris hea diil. Ja sisuliselt ei muutunud midagi, ainult minu suhtumine.
Nii, aitab nüüd tänaseks, lähen kaneelirulle vitsutama ja raamatut lugema. Ärge väga pahandage, et ma kommentaaridele nii aeglane vastaja olen, ma vähe istun arvuti taga. Aga mul on alati rõõm näha, kui mõni mu postitus lugejaid kõnetab.
Kommentaarid
Postita kommentaar