Kuidas ma ükskord välimusest hoolisin

Paar päeva tagasi nägin TikTokis ühe naise pihtimust, kes ütles, et tema jaoks mehed, kes tutvumisportaalis kirjutavad, et otsivad naist, kes on heas vormis, on kohe ohumärk ja seletas, et inimest peab ikkagi iseloomuomaduste, mitte välimuse, mis on ajas muutuv, järgi valima. Ja see tuletas mulle meelde, et ma olen sellel teemal mitu korda pika blogipostituse kirjutanud. Aga mitte avaldanud. See teema on nii nüansirikas ja läheb mul alati käes lappama.


Näiteks viimati kui ma sellest kirjutasin, sain inspiratsiooni Anu blogist, kes arutles selle üle, et mida teha, kui sa oled rõõmsalt kellegagi abielus, kes ühel päeval otsustab, et tead, ma tahan nüüd hoopis naine olla, aga sind ma armastan ja elaks sinuga koos, aga meie intiimelu muutub nüüd jäädavalt. Noh, iseloom on sellel inimesel ju suures osas sama, soost sõltumata, ainult välimus natuke muutub, vähem karvu, mõni kehaosa lõigatakse paar tolli lühemaks ja väänatakse sissepoole ja mõni teine kehakumerus tuleb jälle veidi rohkem esile. Mis sa pirtsutad, eks ole, ega sa siis ju mu välimuse pärast mind valinud, ikka mu ilusa hinge ja kuldse iseloomu.

Mina valin mehi välimuse järgi. Ma pole sellest mingit saladust teinud. Minu jaoks on oluline, et inimene oma füüsise eest hoolt kannab. Samas, ma ise ju ka heitsin oma mehele ette, et miks ta mu muutunud välimust mulle ette heitis, kui me abielus olime. Oleks ju pidanud aru saama, et rasedused ja imetamine muudavad naise keha. Nüüd ma mõtlen, et tal võis päris keeruline olla minuga. Ta võttis ju õblukese 47kilose neiu naiseks, kes hakkas kohe pärast pulmapäeva oma välimusega eksperimenteerima. Kaal tõusis ja langes, rinnad ja talje venisid, juuksevärv ja soeng vahetus tihedamini, kui ilm Šotimaal. Lõpuks, kui mu iseloom ka veel muutuma hakkas, siis ei jäänudki tal muud üle, kui teise naise kintsude vahele põgeneda.

Nii et see teema pole nii must-valge midagi. Loomulikult sa lähed suhtesse ootusega, et tulgu mis tuleb, su väljavalitu jääb sulle truuks ja on sinu poolel. Aga see pole ju nii lihtne. Miks on teatud muutused nö vastuvõetavad, ja teised mitte? Kui inimene muutub vägivaldseks, alkohoolikuks, liiderdajaks, langeb hasartmängusõltuvusse, siis on igati loogiline, et sellise inimesega ei oota keegi, et peab oma abieluvannet austama ja kokku jääma. Kui aga kellelegi partneri muutunud välimus ette jääb ja ta seda aktsepteerida ei suuda, siis on ta mölakas ja sotsiopaat.

Varem arvasin ma kirglikult, et meestel on eriti lihtne oma füüsist teatud tasemel hoida, kuna neil ei käi iga 28 päeva tagant hormoonid peal, mis dikteerivad isusid, ajavad kere vett ja gaase täis, ning see on naiste tavaline elu, pane sinna juurde veel elu kandmine ja kasvatamine emakas, imetamised jne, ning see olukord muutub kordades keerulisemaks. Aga mehed, mis neil viga. Ainult, et siis ma nägin kõrvalt, kuidas mul peika istus kuude kaupa range dieedi peal ja kui ta korraks puhkusele läks ja ennast vabaks lasi, võttis nädalaga 20kilo juurde. Me räägime siin noorest mehest. Ma ei julge mõeldagi, mis teda kolmekümneseks saades ees ootab, kui seedimine aeglustub ja ta keha nii kiirelt energiat ei põleta enam. Ongi paari kuuga pallikujuline. Hoiame talle kõik koos pöialt, et ta leiab endale naise, kes välimusest ei hooli.

Jah, ma olen nõus, et on päris inetu tutvumisportaalis kirjutada, et sa ootad partnerilt seda, et ta oleks tippvormis. Kui ma ise veel seal askeldasin, siis oli see minu jaoks ka ületamatu ick ja läksid kõik vasakule need vennad. Samas, ma ei heida neile seda tingimata ette. Tutvumisportaalis sa ju ikkagi peaasjalikult välimuse järgi validki inimest. Õnneks on maitsed erinevad ja kellegi jaoks ebameeldiv võib teise jaoks kena tunduda. Alles hiljuti ütles poeg mulle, et tema meelest on kõik mu väljavalitud näinud välja nagu neandertallased. Minu meelest oli see päris naljakas, ja osaliselt ka aus hinnang. Mõni päev tagasi jäin ma suu ammuli üht särkivahetavat meest jõusaalis jõllitama. Poeg ütleks kohe, et kohutavalt kole mees, aga no need musklid... Oh. My. God.

Nii et keeruline, ausalt öeldes, väga keeruline. Ühest küljest, jah, loomulikult on iseloom olulisem kui välimus, eriti pikas suhtes, sest ilus näolapp ja kenad musklid ei korva inetut käitumist, hoolimatust ja labasust. Teisest küljest aga mõjutab välimus ka iseloomu. Kui sa ma oledn oma kehaga sõjajalal, siis muutudn ka teiste vastu õelaks ja kannatamatuks. Füüsiline keha dikteerib päris palju ka seda, mida sa teed või kuidas oled. Nii et päriselt ei saa hinge kehast eraldada. Inimene ikkagi tervik.

Kommentaarid