Kuidas mul ükskord trennis juhtus

Sellest on nüüd juba paar nädalat möödas. Olin oma jalapäeva tegemas, soojendus oli juba sees ja panin oma pudeli masina kõrvale, mida kavatsesin kasutama hakata, aga oli vaja veel kapist rätik tuua. Selle minuti jooksul, kui ma rätiku tõin ja tagasi tulin, oli masina juures juba keegi neiu, kes rahumeeli kettaid masinale ladus. Astusin ta juurde ja ütlesin, et mul oli tegelikult pudel siin selle mõttega, et ma broneerisin endale masina, ja läksin edasi uut võimalust jalgu treenida otsima. Enne seda astusin veel silmarõõmu juurest läbi ja ohkasin dramaatiliselt (aga mänglevalt), et üldse ei lasta trenni teha, pöörad korra selja ja kohe on su masinad rotti pandud.

Leidsin juba järgmise masina, kui neiu vabandades mu juurde tuli ja seletas, et ta ei näinud mu pudelit ja et mingu ma ikka jalapressi juurde tagasi. Olgu öeldud, et ma seisin juba teise jalapressi masina kõrval. Ma saan aru, et ma võisin ilmselt väga kurjalt kõlada, kui ma ütlesin, et mu pudel oli seal, aga tegelikult ju suva. Ma olen ise ka teiste masinaid okupeerinud kogemata. Ikka juhtub ju. Rehmasin käega, et vahet pole, ma leian alati midagi mida teha jõusaalis. Aga ei, neiu käib peale, et mingu ma ikka tagasi ja temal nii piinlik ja vabandas siia ja sinna. Ise sättis end minu kõrvale masinale reisi treenima.

Pärast setti läksin ta juurde ja vabandasin, et ma talle kraesse hüppasin, et tegelikult pole suur asi, lihtsalt natuke tüütu, et sa nimelt paned oma pudeli sinna ja ikkagi keegi võtab masina ära, muud midagi. No biggie.

Igatahes, tüdruk käis veel mitu korda vabandamas. Ja mina tundsin ennast kohutava jõusaali kiusupunnina.

Pärast koos silmarõõmuga venitades rääkisime, et noh, vähemalt on neiul teistele nüüd midagi rääkida, et kuidas ta trennis käis ja mis seal kõik juhtus. Silmarõõm naerab, et kas siis trennis peab midagi juhtuma või? No muidugi! Mul iga kord juhtub midagi trennis. Teil ei juhtu või?

Näiteks kohe järgmisel õhtul kirjutas mulle TikToki üks tüdruk, kes ütles, et oli MyFitnessi riietusruumis kuulnud, kuidas keegi rääkis, et tal on neli poega ja see olin vist mina. Nii lahe, sest tal ka neli last. Nüüd me oleme TikTokis sõbrad ja laigime üksteise postitusi.

Teine päev nägin trennis seda tüdrukut, kes mul peika üle lõi juba järgmise kutiga. No nii sügelesin et talt küsida, et kellelt ta selle mehe nüüd üle lõi, aga arvestades tema hirmunud pilku, millega ta mind viimased pool aastat iga kord vaatab, siis mul pole talle midagi öelda vaja.

Siis nägin seda nibuvenda, eks ole.

Siis nägin oma lemmik silmarõõmu, keda pole mitu nädalat juba näinud ja küsisin, et kas ta trennis enam üldse ei käi või. Millele tema vastas, et tema ju käib, ainult mind pole näha. Mis oli muidugi nagu aww, sa märkasid! 😍

Ühesõnaga, mul kogu aeg juhtub trennis midagi.

Mujal ka.

Eelmine esmaspäev käisin autoremondis. Pagasnik ei avanenud ja lukk oli vaja korda saada.

Teisipäeval oli avarii.

Kolmapäeva hommikul olid mul autovõtmed kadunud, aga õnneks on mul varuvõtmed ka ikkagi olemas.

Neljapäeval panin kassile arsti aega kirja.

Reedel sõin sushit.

Laupäeval käisin kassiga arsti juures ja lugesin raamatut.

Pühapäeval käisid Anu ja Maarja külas ja see oli ülemõistuse tore!

Esmaspäeval sain auto liisingu viimase makse makstud ja olen nüüd Volli omanik!

Ma tean, et need ei ole mingid suured skandaalsed draamad. Aga kes ei oska pisiasjadest rõõmu tunda, see ei rõõmusta ka suurte asjade üle.