Kõik algas juba reedel. Mingi kutt saatis TikToki sõnumi, uuris et millises jõusaalis ma trenni teen. Märkasin, et ta oli mu tähelepanu juba veebruaris püüdnud, aga ma olin siis ju hiiglama popp ja kõik tahtsid mu sõbrad olla, sellepärast ma tuimalt ignoreerisin seda. Aga reede õhtul, keegi oli mind veiniklaasiga omapäi jätnud ja nii need halvad otsused elus sünnivad.
Ma kohe haistsin, et tegemist raudselt mindi tiinekaga ja küsisin vanust. 29.
Ausalt, ma siiani ei tea, mida ta tahtis õieti must. Hakkas kohe suhtlema nagu me oleks mingid vanad semud. Põhiline küsimus oli: "mis toimetad?". Ma ei tea miks, aga see oli nii veider. Nagu, mida ma ikka "toimetan", ma pole kusagil kitliga lehmi lüpsmas ja piima kurnamas, või ma ei tea, muid talutöid tegemas. Chillin kodus, jalad tumbal ja vahin ühe silmaga Netflixi, teisega TikToki. Toimetan?
Või okei, fain, ma triikisin, pesin aknaid, tegin süüa ja koristasin, aga see pole ju mingi "toimetamine". Võeh!
Siis ta vabandas ette ja taha, et ta on tööl ja sellepärast ei saa minuga kogu aeg vestelda. Eem. Nagu, me oleme kolm sõnumit vahetanud, me pole kordagi kohtunud, sa pole mulle midagi võlgu, et sa peaks oma käikudest mulle aru andma. Või mis sa arvasid, et see on siin? Minu jaoks sa oled lihtsalt fänn, sa pole mu peika.
Siis ta küsis, kas mul snapchat on. Ja noh, selle järgi ma sain aru, et ta ongi selline libe sell, kes absoluutselt kõigile naistele ligi ajab. Ükski normaalne täiskasvanud mees ei kasuta suhtlemiseks snapchati, ainult litsid mehed, olgu see teile ka teadmiseks. Seal nimelt ei saa vestluseid säilitada ja nii ei jää ringiaelemisest mingeid tõendeid. Kui ta kaks päeva hiljem mult küsis sama asja, mida pool tundi varem, siis oli selge, et tal mitu rauda tules, sest vestlused hakkasid juba sassi minema. Siis ma soovisin talle edu ja nii meie lühike romaan otsa sai.
Aga see pole loomulikult kogu lugu.
Teisipäeval sõitsin mina südamerahus tööle, kui vahetult enne ristmikku mulle taaskord külge löödi. Seekord valge kaubik, kes mu peegli ja ukse kortsu sõitis. Nii solvav, nagu mingi 100 meetrit enne kontorit. Miks? Roolis jälle mingi varateismeline. Vabandas ette ja taha, et tema ei näinud mind ja nii kurb ja nii kahju. Jah, ma mõistan, mu ilu on pimestav. Ja tegelikult see isegi ei ärritanud mind. Tüütu paberiajamine lihtsalt. Mis mind ärritas, oli see, et Pinginaaber eeldas, et mina põhjustasin avarii. Ta jäi alles siis uskuma, et teine vend on süüdi, kui see mulle helistas ja minu andmeid kindlustuse jaoks palus. Nagu! Loogiline, et naine roolis auto kortsus ju. (Pööritab silmi.)
Õhtul käisin trennis ja tuli mu juurde see nibuvend, kellest ma hiljuti kirjutasin. Jälle paljalt. Ütlesin, et tead, tavaliselt mulle tehakse õhtusöök enne välja, kui riided seljast võetakse, aga noh, sa oled sihikindel. Pärast käis mul järgi ja "näitas" kuidas trenni teha. Igal võimalusel mu biitsepsi ja triitsepsi näppides. Ei, ma ei näidanud talle oma nibusid. Ja vanust ma ei hakanud küsimagi, ma juba tean, et eelteismeline.
Sellised lood mul siinpool ekraani.
Aga muidu on nii suur väsimus kogu aeg peal sellest madalrõhkkonnast. Ainult tukkuda tahaks. Kuidas teil?
Kommentaarid
Postita kommentaar